hoolitseda, et pinnaseniiskus ei hakkaks mööda seina ,,üles ronima" Tsementkrohv on lühikeses perspektiivis vastupidavam - kuid asjatundjad räägivad, et lubikrohv pidi aastakümnete pärast muutuma kõvemaks kui tsementkrohv. Sokli lubivärviga värvimine on parem Sokli ümber võib teha killustikuga Muld juhib hästi niiskust soklisse Lubikrohv Lubikrohvi omadus on see, et see kivistub väga aeglaseslt Kogemused räägivad, et selline ,,eestiaegne" lubikrohv mis on ca 70 aastat vana on iseenesest tugevam ja vastupidavam kui sama vana tsementkrohv - aga et ,,noorest peast" on ta pehme, poorne ja imav Eriti hästi võib seda näha välisseintel, kus vihmavee ärajuhtimine on puudulikult lahendatud ning vesi pääseb seinale Pole vaja palju, et väga suur ala seinast oleks märg Lubikrohv paisub ja tõmbab kokku, ta imab endasse vett ja siis ka külmub lõhki
Tuntumad alkeemikud Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Dzabir ibn Hajjani (u. 721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia alkeemia rajajaks. Dzabir arvas, et metallid koosnevad põlevuse kandjaks väävlist ja metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Dzabiri latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9)
Villa oli terve mõisakompleks, kõik elu-ja tootmishooned. Kui oli rikas peremees, kes oma mõisas ei käinud, siis tema villas toodeti enda jaoks, mitte peremehe jaoks. Cato oli rooma gravitas´e võrdkuju. Pühade ajal sunniti väiksematele töödele, linnas mitte, keegi töödanud, k.a oli kombeks anda puhkus veoloomadele. Orjade halvaks kombeks peeti kalduvust religioossesse fanantismi. Põllumajandusse tuuakse vähe uuendusi sisse, aeglaseslt arenev. Alles keskajal reformiti ümber härjarakend- põhiliseks tõmbejõuks muutub pea. Viinamarjakasvatuses erinevate sortide valik, paremad sordid püüti osta, sordi väljavahetamine nõudis palju aega. Teatud mõttes kultuure parandada, osta paremat külvivilja. Viljapuud õunad, ploomid olid pikka aega metsikud, ei andnud iga aasta saaki. Spetsialiseerumine tegi tootmise tundlikuks konjuktuuri muutustele, kui mingil põhjusel õli või veini nõudlus vähenes,
annaabi.ee 
