komparatiivi tüvemoodustusest (Pajusalu 1995), lõunaeesti nud-kesksõna (Keevallik, Pajusalu 1995) ja inessiivi dünaamikast (Pajusalu jt 1999, Velsker 2000), Hargla murraku genitiivist (Rosenberg 2000), Võru nud- kesksõnast (Pihelgas 2000). Sõnamoodustust eesti murretes on viimastel aastatel uuritud vähe. Trükist on ilmunud Inge Käsi artikkel adjektiivisufiksitest Võru murdes (Käsi 2000). TÜs on valminud bakalaureusetööd viisiadverbidest Vastseliina murrakus (Saks 1999) ja adverbist Mulgi murdes (Ilves 2000). Morfosüntaktilistest kategooriatest on käsitletud ainult üksikuid eripärasemaid, nagu kvotatiivi ja jussiivi (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b). Süntaksi alal on samuti uurimusi väga vähe. Liina Lindström on uurinud Võru murde sõnajärge (1997a, 1997b). Tiit Hennoste on äsja kirjutanud varasemate uurimuste põhjal ülevaate eesti murrete süntaktilistest erijoontest (Hennoste 2002).
vastava mõõtkava, pidepunkti või maailmateadmisega. Nt K on pikka kasvu (sõltub sellest, kui vana K on kas 6- või 26-aastane). Ebaselgus kui kontekstisidusa mitmetähenduslikkuse korral aitab kontekst tähenduses selgust saada, siis ebaselguse korral jääbki tähendus semantiliselt ebamääraseks. Teatud osa interpretatsioonivõimalustest jääb lahtiseks. Nt võrdle kioski aknale pandud silte:Tulen 15 minuti pärast.Tulen varsti.(Viimases näites lähtub ebamäärasus adverbist varsti.) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti. Leidub ka osaliselt kattuva ja ähmase üleminekupiirkonnaga sõnu, nt värvusi tähistavad adjektiivid. Kolmanda rühma moodustavad erialaterminoloogias täpselt defineeritud sõnad, millel on igapäevases kõnekeeles ebamäärasemaid kasutusjuhte, nt täisnurkne, ümmargune. Mitmetähenduslikkust
2.3.) on need sõnad saanud tühja tähenduse, mistõttu võib need lausest eemaldada, ilma et sisu selle all kannataks. Järgnevates näitelausetes ongi selline olukord: (1) et põhimõtselt moodsate telefonide äpid on juba need millega võib oma melanoomikahtlusi hakata kontrollima; (2) see on tegelt väga tõsine film; (3) k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige. Esimeses näitelauses on näha, kuidas adverbist ja modaalpartiklist põhimõtteliselt on saanud lühenenud vorm põhimõtselt. Lühenemine on suulisele keelele omane. Ka sõnast tegelikult on teises ja kolmandas näites saanud tegelt. „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ annab selle tähenduseks tõeliselt, päriselt, aga kumbki näitelausetest sellist tähendust ei kanna. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ (EKSS) annab selle põhitähenduste variandid tõeliselt, tegelikkuses ja päriselt, kuid kummaski näitelauses samuti sõna
annaabi.ee 
