teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu. Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud infokirjaoskus ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte, vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas.
hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu. Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud infokirjaoskus ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte, vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema
Enamushääletus omandas erilise tähtsuse just möödunud perioodide (konstitutsionaliseerumise) taustal => algne tasakaal oli löödud paigast: > erinevalt tavapärasest rahvusvahelise läbikäimise kogemusest on nüüd liikmesriigid sõltuvuses normidest, mis võivad olla vastuvõetud ilma nende heakskiiduta Weiler: kuidas selline areng sai toimuda? i) vetoõigus tundus vähemtähtsam mõne tõrksa 'suure' tagantsundimise võimalusest ii) ei adutud hästi uuenduste tähtsust... enamushääletuse positiivsed aspektid: i) tõhusam otsustusprotsess; ii) Ühenduse sisemise dünaamika edenemine enamushääletuse negatiivsed aspektid: A) Ühenduse otsuste täitmisest kõrvalehoidmine · enne ÜEA-d sai liikmesriik otsuse blokeerida · peale ÜEA-d saab kõrvalehoidmine strateegilise positsiooni kuna Väljaütlemise võimalus vähenes, siis panustati taas (osalisele) Väljumisele
Enamushääletus omandas erilise tähtsuse just möödunud perioodide (konstitutsionaliseerumise) taustal => algne tasakaal oli löödud paigast: > erinevalt tavapärasest rahvusvahelise läbikäimise kogemusest on nüüd liikmesriigid sõltuvuses normidest, mis võivad olla vastuvõetud ilma nende heakskiiduta Weiler: kuidas selline areng sai toimuda? i) vetoõigus tundus vähemtähtsam mõne tõrksa 'suure' tagantsundimise võimalusest ii) ei adutud hästi uuenduste tähtsust... 41 enamushääletuse positiivsed aspektid: i) tõhusam otsustusprotsess; ii) Ühenduse sisemise dünaamika edenemine enamushääletuse negatiivsed aspektid: A) Ühenduse otsuste täitmisest kõrvalehoidmine · enne ÜEA-d sai liikmesriik otsuse blokeerida · peale ÜEA-d saab kõrvalehoidmine strateegilise positsiooni
annaabi.ee 
