taotleda sellega temale tekitatud kahju hüvitamist (TKS § 4 p 6). Eelnõus 928 SE sisalduvad kriteeriumid õigusteenusele, eelkõige § 6 lõike 1 esimeses lauses („Õigusteenus peab olema asja- tundlik, õigeaegne ning kooskõlas heade kommetega.“). Selline säte oli ka varasemas õigusteenuse seaduse eelnõus.*8 Tuleb muidugi tõdeda, et esitatud formuleering on üsna abstraktne ja selle sisu raskesti adutav, kuid samas puudub objektiivselt võimalus kehtestada õigusteenuse kvaliteedistan- dard mingites mõõtühikutes väljendatuna. Mida tuleks üldse mõista kvaliteetse õigusabi all? Kindlasti ei ole kvaliteetse õigusteenuse sildi all objektiivselt võimalik nõuda, et iga õigusteenuse osutaja peab olema ilmeksimatu imetegija ja kursis kõigi uusimate teoreetiliste teemakäsitlustega, vaid selle all tuleb silmas pidada olulisemate uute
kõnetarvituse otsimises, mis ei alluks ühelegi maailmaseletusviisile, ideoloogiale ega mentaliteedile siiski neid pidevalt riivates. Siit pidev maskivahetus, järsud ümberlülitused ja ajaparadoksid. Tal ka teravat ühiskonna- ja meelsuskriitikat, nt luuleraamatus ,,Võlavalgel". Luulekogu ,,V". Feministliku mõistevara märksõnu ja nimesid üsna ohtrasti. Kuid tähtsaim on tema puhul teatav raskesti määratletav, ent selgesti adutav kujundilaad, aluspõhjalt intellektuaalne ja sageli teravalt irooniline. 19. Näiteid sajandivahetuse ,,teise laine" autoritelt (Rooste, fs, Sommer, Kristiina Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm Ühest kollasest päevast (2003), Ilusaks inimeseks (2005), Tavaline eesti idioot (2008), 21. sajandi armastusluule (2008). Kõik parafraasid Marie Underi tekstidest. Märksõnad
traditsioone, hiljem sai aru, et Raud rääkis valesti ja tuleb kirjutada teisiti. Teisitkirjutamises 2 järku, varaste teostega 3 järku: muutused algavad tugevalt radikaalsed 93. aastal avaldatud "Luuletustes". 90ndate lõpuni läheb eriti radikaalne periood välja, aga siis uuel sajandil muutub veel. 1993 Luuletused 1987-1991 1996 Trepp - hakkavad ilmuma tekstid, mida ei saa raamatuks teha. Intertekstuaalsus. Lingitud tekst, Trepil adutav struktuur, aga ei saa üht kindlat järjekorda moodustada. Kui internetivõimalused tulevad, siis Eestis 95 ja 96 tulevad ja siis hakkab internetifenomen meeli erutama, siis levivad arusaamad, et selline ongi tulevikukirjandus, et lingime kõiki ja kõike. Hiljem saadi aru, et see pole tulevik. Uuel sajandil toimuks nagu taaslähenemise traditsiooniga. Kui see oli varem sümbolistlik kultuur, siis nüüd on see pigem pärimuskultuur, mille vastu Krull hakkab huvi tundma.
annaabi.ee 
