Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Juua piisavalt vedelikku (Värska). Vedelik peaks olema gaseerimata. RehydronOptim suukaudse lahuse pulber (glükoos, naatriumkloriid, naatriumtsitraatja kaaliumkloriid). Loperamiid – opioid, mis ei läbi HEB, puudub analgeetilinetoime-vähendab soolte peristaltikat. Kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi. Diosmektiit (Smectapulber) – looduslik alumiinium-magneesium silikaat, ei imendu, adsorbeerivate omadustega, katab seedetrakti limaskesta ja kaitseb ärritajate eest. Võib kasutada ka väikelastel. Aktiivsüsi (söetabletid, Sorbexkapslid) – adsorbeerivad omadused. Sorbexkapslid sisaldavad granuleeritud aktiivsütt-parema adsorbeeriva toimega kui tavaline söetablett. Võib kasutada ka väikelastel (kapsel on suur, tabeltt väiksem). 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada?
soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliivaVee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. Rakendamisel Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest. Samas vette võib jääda siiski teatud hulk eluvõimelisi mikroobe, millede seas pole välistatud ka patogeensed. Seetõttu vesi pärast filtreerimist harilikult desinfitseeritakse ja selleks üks levinenumaid võtteid on kloreerimine. Kasutatakse gaasilist kloori või
näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliiva. Vee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. rakendamisel. Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest. Samas vette võib jääda siiski teatud hulk eluvõimelisi mikroobe, millede seas pole välistatud ka patogeensed. Seetõttu vesi pärast filtreerimist harilikult desinfitseeritakse ja selleks üks levinenumaid võtteid on kloreerimine