Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? Add R2,R5 Load #5024,R5 Add R5,R2 V: 5024 6) Registrite R1 ja R2 sisu on vastavalt 2800 ja 3000.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Store R5,4(R1,R2)? V: 5804 7) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2200, 3600 ja 16.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862 10) egistrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032
(CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid:
(CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid:
Andmesiin (DB –Data Bus): Edastatakse andmeid. DB laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse. Nt kui DB on 64-järguline (koosneb 64-st liinist), saab ühe siinitsükliga edastada 64-bitilise sõna. Võimalik on info liikumine mõlemas suunas (protsessorisse ja protsessorist välja), kuid kõikidel liinidel alati ühes suunas. Aadressisiin (AB – Address Bus): Edastatakse aadresse. Järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljundseadmete hulga. Info liigub vaid protsessorist välja ning kõikidel liinidel samas suunas. Juhtsiin (CB – Control Bus): Edastatakse erinevaid signaale süsteemikomponentide töö kooskõlastamiseks (nt mälust lugemine ja mällu kirjutamine; S/V-seadmest lugemine ja sinna kirjutamine; taktsignaal; Ready, Interrupt ja Interrupt Acknowledgement ning Reset signaalid). Siini eri
Lisaks toimub I/O info liikumine mööda seda siini. Andmesiinil liigub info mõlemat pidi. 2)Aadress-siin (Address Bus (AB)) - aadress-siini kaudu liiguvad kaks aadressi. mälu pesa aadress, mille poole toimub pöördumine ja sisend- väljund seadme aadress. Aadressi dekooder on mälu sees ja sisend/väljund seadme jaoks on eraldi dekooder. Tegemist on homogeense siiniga ja AB liinidel liigub aadressi edastamisel info ühes suunas. AB järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljund seadmete arvu. Selleks, et suurendada mälu mahtu, tuleb aadress-siinile lisada juurde järke. Kui see ei ole tehnoloogiliselt võimalik tuleb kasutada muid meetodeid. Täiendus(Margus) - Aadressi siini kasutab protsessor päringu edastamiseks mällu. Nagu eelpool mainitud siis liiguvad selles ainult aadresside asukohad, millest andmeid lugeda/kirjutada. Päringu vastus saadetakse läbi andmesiini tagasi protsessorisse
Teiseks võimaluseks on spetsiaalsete juhtimiseks ja signaalitöötluseks ettenähtud mikroprotsessorite kasutuselevõtt. Niisuguseid protsessoreid nimetatakse signaaliprotsessoriteks (DSP - digital signal processor). Signaaliprotsessor on varustatud mitmesuguste signaalimuunduritega nagu alalispinge analoog-digitaalmuundur, väljundpinge laiuse-impulsimodulaator, juhitava sagedusega impulsigeneraator, ajaintervalli taimer jms. Need on ette nähtud kiireks ja mahukaks infovahetuseks, kusjuures adresseeritava mälu maht on tavaliselt väiksem kui universaalprotsessoritel. Seepärast on signaaliprotsessoritel mitu sisend-väljundkanalit (mitu andme-aadressisiini), mida saab vajaduse järgi jaotada rühmadessse või eraldada. Töökiiruse suurendamiseks kasutatakse ka eraldi mälukontrollerit. Signaaliprotsessoreid valmistatakse nii 8-, 16- kui 32-bitistena. Joonisel 2.42 on firma Intel 16-bitise ja 12 MHz taktisagedusega signaaliprotsessori MCS-96 üldistatud plokkskeem.
annaabi.ee 
