Kui kombinatsiooni puhul toimub valik käepäraste elementidega (tähed ja helid), siis siin toimub valik mälu põhjal tähendusi valides. Paradigmaatika: mark suhtes koodiga (mäluga) Keele uurimisel tuleb Jakobsoni arvates lähtuda kõneakti funktsioonidest, mis seostuvad kommunikatsiooniakti mudeliga : 1. Emotiivne v. ekspressiivne -- emotsioone tekitav funktsioon (emotive), mis keskendub adressandile, püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole. Kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles eelkõige hüüdsõnad, nt. "Ootoot" või vokaali pikendus sõnas, nt. "miiis?". 2. Konatiivne (conative) funktsioon on orienteeritud adressaadile, leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest
- kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija)
- kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija)
annaabi.ee 
