Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Kristina Kärk 12b
stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 1.2 Mida adrenaliin teeb? Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. 5 Kokkuvõte Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised. Adrenaliin ergutab erutuse
Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele tahtlike liigutuste puhul. Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel. Lisaks on see tugev näärmete aktiivsuse reguleerija. See osaleb ka unes. Adrenaliin ehk epinefriin on virgutusaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Seda toodavad neerupealsed. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmele adrenergilistele retsptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendab neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju. Serotoniin selle põhiline asukoht on seedekulglas, kuid osake sellest on ka närvisüsteemis. Serotoniin leevendab näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust
kontraktsioonijõud tugevneb.2 adrenoretseptorite stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide väljavool rakust, lõõgastuvad bronhide,seedetrakti, skeletilihaste veresoonte ja emaka silelihased. Transmiteri seondumine -adrenoretseptoritega kutsub esile CAMP tekke, mis põhjustab rakusisese proteiinkinaasi aktivatsiooni. 7 Adrenaliini ja noradrenaliin ilmudes vereringesse, mõjub see adrenergilistele retseptorite kaudu erinevates kehapiirkondades, suureneb südame löögisagedus, tugevneb südame kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglustub.(1) Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks (adrenaalne hüperglükeemia). Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi
annaabi.ee 
