Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed? Väsimine, passiivsus, tööltpuudumised, alkohool ja narkootikumid. 9. Millised on koormuse füsioloogilised tagajärjed? Hormonaalsed häired, vere adrenaliinisisalduse tõus, vererõhu tõus. 10. Millised võivad olla inimlikud vead? Puudulik tegevus, vale tegevus, kahjulik ülemäärane tegevus, vale ajastamine. 11. Millal tekivad inimlikud vead? Kui müra on liiga kõva, valgustuse puudumine, õhutemperatuuri tõus. 12. Kuidas toimub info vastuvõtmine ja meeldejäämine? Inimese info vastuvõtt on piiramatu. Kui ta võtab liiga palju infot vastu siis ta eemaldab ülemäärase info välja . 13
veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4 tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi kõrgenenud aktiivsusest ja vere adrenaliinisisalduse tõusust. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine (eriti nahas, mis tekitab naha punetuse). Vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb, mistõttu süda hakkab teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. 1.2. Vähktõbi Mida suuremaid alkoholikoguseid juuakse, seda suurem on risk vähi tekkeks. Pahaloomulise kasvaja teke on keeruline protsess, mille jooksul tagasihoidlikest muutustest rakkudes kujuneb välja kontrollimatu rakkude kasv
koormustegur. Teenindustööde liikide vahelised erinevused olenevad sellest, kui laia teadmiste mahtu töö nõuab. Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb sellistes olukordades, kus nõuded on inimese võimetest ja omadustest suuremad. Tagajärgedeks võib olla väsimine, enesetunde halvenemine, passiivsus, töö kvaliteedi halvenemine, alkohol, narkootikumid, töölt puudumised jms. Füsioloogilisteks tagajärgedeks võivad olla hormonaalsed häired, vere adrenaliinisisalduse tõus, vererõhu tõus ja seedeorganite häired. [1, lk 37-40] Stress Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis nõuab inimeselt reageerimist eriliste kaitse- ja kohanemistegevustega. Nendega ebaõnnestumine või tugev olukorra juurdumine võivad viia psüühilise ja/või füüsilise häiringuolukorrani. Tööstressi võivad põhjustada töö ühekülgsus, suurt tähelepanu nõudvad tegevused,
enda süüdistamisele. Psüühilise koormamise korral on oluline asjaolu, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga. Ebasoodsad tagajärjed psüühilise koormuse korral: 1) väsimine 2) töö monotoonsuse kogemine 3) enesetunde halvenemine 4) passiivsus 5) töö kvaliteedi halvenemine (vead jne) 6) lahkhelid kaastöötajatega 7) töölt puudumised 8) alkohol, narkootikumid 9) hormonaalsed häired 10) vere adrenaliinisisalduse tõus 11) vererõhu tõus Stress Tööstressi võivad arstidel põhjustada töö ühekülgsus, suurt tähelepanu nõudvad tegevused, suur vastutus inimeste eest, arstile väljastpoolt määratud töörütm, ametioskuste ületatav nõudmistetase, üksinda töötamine, õnnetusoht, tugev müra ja töövahendite puudulikkus, halvad suhted kolleegidega. Inglismaal arstide hulgas läbiviidud küsitluste alusel on viimase paarikümne aasta jooksul
annaabi.ee 
