Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad. 3)Üle 50cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim ei valmistata maapinda ette. 4)üle 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või ipdevalt kannatavad liigniiskuse alla ei valmistata maapinda ette. 30.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedused. Sobivaimad puuliigid jääksoodes on mänd ja arukask, mänd kultiveeritakse, kask tuleb looduslikult kui on kaske läheduses
3) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, kus veereziim on soodne; 4) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, mis kas pidevalt või periooditi kannatavad liigniiskuse all. Maapinna ettevalmistamine 1. rühmas on parim maapinna ettevalmistamise viis sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maapinnale, 2. rühma jääksoid - juhul kui neid ei ole võimalik kuivendada eelvoolu puudumise tõttu või mõnel muul põhjusel - on soovitatav ette valmistada adravagudena, nii, et vesi voolaks vaost kraavi. Puud istutatakse vao harjale. Võib teha ka künkaid. 3. ja 4. rühma jääksoodes ei ole vaja maapinda ette valmistada. Pärast turbavarumise lõpetamist soovitatakse väljal lasta 2 aastat seista. Arvatakse, et allesjäänud turbakihil on toksilisi omadusi, mis mõne aasta möödudes kaovad. Kultiveeritavad puuliigid Sobivamateks puuliikideks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm)
Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline (pH KCl 2,4 kuni 3,6), liigniiske. Puude juurestiku imav osa paikneb enamasti organogeenses vöötmes. Puistutest kasvavad valdavalt puhtmännikud, vaid harva on koosseisus kiduraid kuuski ja kaski. Täius madal (0,5-0,8). Puistud madala tootlikkusega, IV-Va boniteet, 100 a. sinikamänniku tagavara on vaid ca 130 tm hektarile. Et suurendada puistute produktiivsust on vaja raiestike kultiveerimiseks ettevalmistamise käigus maapind ette valmistada adravagudena, see soodustab veereziimi ja mulla aeratsiooni parandamist, samuti tõuseb puistute boniteet enamasti ühe boniteediklassi võrra. Alusmets kas puudub või on väga hõre, leidub h. kadakat, pajuliike, h. paakspuud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, h.pohl, h. mustikas, sookail, h. küüvits, h. kukemari. Rohttaimedest kasvavad h. sinihelmikas, tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), keratarn, palu-härghein jt.
annaabi.ee 
