Talu ja Küla-Talu- Nim. Adrataluks, suurust hinnati adramaades. Pere ja talu tähendasid sama. Eestis oli üksikpereline majandusvorm- üks pere majandas üht talu. Olid ka poolmaamehed- üht talu majandas mitu peret, mis kujunesid enamasti isatalu jagamisel poegade vahel või vaesuse tagajärjel. Poolmaamehed kandsid ühiselt koormiseid. Juhtus ka nii, et poolmaamehe talu peremehed elasid erinevates taludes ja neid ühendas ainult koormiste maksmine ja nad olid vaid ühise ematalu nime all. Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad)...
1792.a. asutati Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sorieteet, millel oli pikka aega juhtiv roll põllumajanduse uuendamises. See tegutse kuni 1939. Aastani. 1802.a. asutati mõisnike krediidikassad – sai panna kinnisvara panti ja selle alusel laen saada. Mõisnike eestkostekohustus Talupoegade toetamine ikalduste, näljahädade korral. 1763 kehtestati kohustuslik viljavarude nõue. Talumajandus Umbes 40 000 talu – olulisim tüüp oli adratalu. Talurahvas Põhiosa oli külarahvas (talu pererahvas, sulasrahvas, vabadikud), teine osa oli mõisarahvas (mõisateenijad). 18. Saj mõisarahva osakaal suurenes. Talurahva eliit olid kõrtsmikud (kõrtsi omani oli küll mõisnik), möldrid, sepad. Kesksel kohal oli teravilja kasvatus. Kasutusel 3 välja süsteem, mõnel määral alles kütise/ale põletamine. Veoloomad: härjad, hobused. Igas talus oli vähemalt üks hobune
hakati 19 saj ka mõismaajandust suursti ümber korraldama. Lisaks õigustele oli mõisnikel ka kohustusi- eestkostekohustus- peamine sisu oli see, et ikalduste/näljahädade korral pidi mõisnik talupoega kuidagi toetama. Tekkis 18 saj vältel. 1763 kehtestati nõue, et igal mõisal pidi olema vajalik viljavaru, et ikalduse puhul oleks vüimalik talurahvale jagada semenevilja. Talumajandus- 18 sajandi lõpuks oli kokku umbes 40 00 talu. Talud jagunesid ka erinevateks alaliikideks: Adratalu. -Tavaline talu, mis talupojal oli. Maa majanduslik kandevõimet hinnati adramaades. Talurahvas ise jagunes Külarahvaks (pererahvas- moodustas külarahavst ligi poole, sulasrahvas ja vabadikud) ning Mõisarahvas (need talupojad, eks olid mõisasteenistuses). Talurahva eliid moodustasid erinevate kindlaste ametite pidajad tavaliselt, ntks sepad, möldrid ja körtsnikud. Tihti olid nendel ametitel ka nn "väikesakslased".
annaabi.ee 
