Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi.
-17. Sajandil Rajati palju uusi mõisaid. Mõisamaid suurendati talude arvel. Maade mõisastamist stimuleeris kasvav nõudlus Eesti- ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Talumaade vähenemine kestis kogu 17. sajandi. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 % adramaadest oli pärast sõda sööti jäänud. Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti
suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile. · Vana omand garanteeriti Rootsile lojaalsusele baltisaksa aadlile · 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile: · Nt kõik vanad staarostkonnad läksid rootslastele · 1630ndatel LM adramaadest kuulus: A. Rootsi kõrgaadlile 45%(nt Oxenstiernad ja De la Gardied) ja Rootsi alamale aadlile 5%(rohkem kui Eestimaal) · Rootslased ei elanud oma LM mõisades 1.B. Põlise saksa aadli valduses 39% adramaadest. Rootsi reduktsioonipoliitika taust 17. Saj keskpaigas · Kristiina ajastul(1632-1654) jätkati aadlit soosivat läänistuspoliitikat:
annaabi.ee 
