Marx: Revolutsioon on ajaloo vedur Benjamin: ei näinud arengut selle skeemi järgi, benjamin: revolutsioon päästab inimkonda suuremast hävingust. (vist?) · 1936 kirjutatud tekst: ,,Kunstiteos selle massilisie revolujtsiooni ajastul" · Benjamin uurib, mida see massilisus tähendab, mis on massitoootmine. · Benjamin oli Adornoga nõus põhikõsimuses, mitt ekunstiteose sõnum ei otsusta kunstiteose väärtuse üle. · Futurism (itaalias, venemaal) Benjamini väide futurismi kohta: muuta poliitilised valikud esteetilisteks. · Futurismid ülistasid sõda selle ilu ärist, mis sõjas oli. (samad arusaamad fassistidega) Nad kummardasid tehnoloogia ülemvõimu inimeste üle. Futurism: imeteleda tehonoloogiat
Ise nimetab ta seda Igatsuseks Teistsuguse järele. Kritiseerib positiviste, kes leidsid, et jumala surnuks kuulutamine on ühiskonna arengu seisukohalt hea. Algselt marksist, leidista peale II Maailmasõda, et Marks oli eksinud tootmissuhete 74 väljakujunemine ei vabasta ühiskonda valitsemisest.Alustas ühiskonnakriitikaga, mis kasvas üle tsivilisatsiooni kriitikaks. Koos Adornoga kirjutasid valgustusajastu kriitika Valgustuse dialektika , kus kritiseerisid instrumentaalset mõistust. Pidasid oluliseks kriitikameelt: valgustuse negatiivsete momentide teadvustamisega, saab tema arvates säiltada kõike seda head, mis mõistus annab.Kriitiline teooria. Elulõpul ligines taas Schopenauerile. Kriitiline teooria käsitleb end praktiliselt jõuetu protestina võõrandumise ja asjastumise apokalüptiliselt isoleeruva süsteemi vastu, ja ühtlasi
Öeldust tulenevalt jagunevad ka džässist kirjutatud uurimused kaheks suureks grupiks: ühed käsitlevad džässi kui nähtust, pööramata mingit tähelepanu muusikute rahvusele või päritolu- maale, teised pööravad põhitähelepanu just džässi arengule mingi kitsama territooriumi/riigi piires. Praeguseks on džässist kirjutatud sadu uurimusi. Esimese valdkonna uurimusi on kahtlemata tunduvalt rohkem, džässi on analüüsinud nii Frankfurdi koolkonna filosoofid Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st 12 ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995; Berendt 1999; Strinati 2001).