on olnud enne maailma teket. Logog – sünnib inimeseks. Jeesus usub, et kes on temaga suhtes, see tõuseb üles. Evangeeliumid ei räägi Jeesuse elust, sest see ei olnud tähtis. Teatakse ainult seda, et ta oli puussepp, tavaline käsitööline, 30. aastasena hakkas kuulutama Jumalat. Keegi tema õpilastest tunnistab, et ta peab Jeesust eriliseks. 21 2)Ta on tunnistatud läbi surnust ülestõusmit Jumala pojaks. Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide). Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid. Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette
Valimisse kuulus 14 427 nii mees- kui naissoostindiviidi koos nende bioloogiliste ja kasuvanematega. Laste adopteerimine oli toimunud 25,3% juhtudest kohe pärast sündi, 50,6% juhtudest esimese eluaasta jooksul, 12,8% juhtudest teisel eluaastal ja 11,3 pärast teist eluaastat. Kohtutest koguti andmed kokku 65 516 bioloogilise vanema, kasuvanema ja kasulapse kohta. Hiljem lülitati valmist välja need indiviidid, kelle kohta käiv mingi oluline informatsiooni oli puudulik. 4000 meessoost adopteeritu kohta saadi järgmisi tulemused. Kui ükski bioloogilistest ega kasuvanematest ei olnud kurjategija, siis selliste adopteeritute hulgas esines kriminaalset käitumist 13,5%. Kui üksnes adoptatiivvanemate hulgas esines kriminaalsust, siis kasulaste vastav näitaja oli 14,7%. Juhul aga, kui üksnes bioloogilisetel vanematel tuvastati kriminaalsus, siis lastest 20% fikseeriti kriminaalsus. Kõige kõrgema kuritegeliku käitumise esinemise näitajaga olid need adopteeritud lapsed,
21 Valimisse kuulus 14 427 nii mees- kui naissoost indiviidi koos nende bioloogiliste ja kasuvanematega. Laste adopteerimine oli toimunud 25,3% juhtudest kohe pärast sündi, 50,6% juhtudest esimese eluaasta jooksul, 12,8% juhtudest teisel eluaastal ja 11,3% pärast teist eluaastat. Kohtutest koguti andmed kokku 65 516 bioloogilise vanema, kasuvanema ja kasulapse kohta. Hiljem lülitati valimist välja need indiviidid, kelle kohta käiv mingi oluline informatsioon oli puudulik. 4000 meessoost adopteeritu kohta saadi järgmised tulemused. Kui ükski bioloogilistest ega kasuvanematest ei olnud kurjategija, siis selliste adopteeritute hulgas esines kriminaalset käitumist 13,5%. Kui üksnes adoptiivvanemate hulgas esines kriminaalsust, siis kasulaste vastav näitaja oli 14,7%. Juhul aga,kui üksnes bioloogilistel vanematel tuvastati kriminaalsus, siis lastest 20%fikseeriti kriminaalsus. Kõige kõrgema kuritegeliku käitumise esinemise näitajaga olid need