See seos annab kodanikule palju õigusi, kuid ka kohustusi. Kodanikule kuulub õigus saada kaitset, kaitsa riiki vajadusel ning maksta maksta. Kodanikkonna alusel jaotatakse riiki: rahvusriik, paljurahvusline riik, kujunevad rahvusriigid. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljapool seisvale võõrale tahtele. Õigustatud on selline jõud, mille kasutamise piirid määrab õigus. Võim võib esineda: valitseva, poliitilise võimuna; mittevalitseva, korraldava ehk administreeriva võimuna. Mittevalitsev võim võib luua eeskirju reeglite täitmiseks, kuid tal ei ole vahendeid nende täitmise tagamiseks. Näiteks kiriku võim, ühiskondlikud organisatsioonid. Valitseva võimu nõudeid ei saa vältida. Valitsemine tähendab kuuletumise saavutamist. Riigi võimu ülesanded on sotsiaalsete gruppide ning klasside erihuvide lepitamine ja tasakaalustamine, ühiskonna kaitsmine. On olemas kolme erinevat võimu kasutuse tüüpi:
St tuli mobiliseerida suured tööjõud, neid organiseerida töötegemisel, toita. Niisutussüsteemide hilisem korrashoidmine ja haldamine nõudis samuti pidevat tähelepanu, nagu ka hilisem vee jagamine jm. Inimesed, kes elavad jõe alamjooksul sõltuvad ülemjooksul elavatest suured irrigatsioonitööd vaid siis, kui kõik, kes sellistest töödest kasu said, kuulusid ühte ja samasse poliitilisse üksusesse. Seega on vajalik mingisuguse riikliku struktuuri ning administreeriva eliidi olemasolu. Varane irrigatsioon Mesopotaamias oli olnud väikeseulatuslik. Maksimaalselt kasutati ära jõgede looduslikku hüdroloogiat. Enamik 22 asulaid jõgede vahetus läheduses, kus vesi kergelt kättesaadav ning oli kerge kaevata kraave. Sellist irrigatsiooni organiseerisid kohalikud ise. Suuremahuline kunstlike kanalite rajamine sai piirkonnas alguse tükk aega pärast linnalise eluviisi tekkimist.
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit
annaabi.ee 
