Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus:
liikmeteks (orduvennad või -õed). · o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16. sajandi algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus
· 1919 lahutati riik kirikust, maad võõrandati 1923 rahvahääletus koolide usuõpetuse küsimuses · 1925, 1934 usuühingute ja nende liitude seadus · 1926 perekonnaseisu seadus · EAÕK 1917 autonoomne, 1923 otsealluvus Konstantinoopoli patriarhile 1934 - 200000 liiget, 158 kogudust, 15 uut kirikut, 2 kloostrit, Vaimulik seminar Petseris · Katoliku kirik kuni 1918 allus Mogiljovi, sealpeale Riia peapiiskopile 1924 iseseisev administratuur 1934 - 2327 liiget, 9 kogudust · Baptiste - 49 kogudust · Adventiste - 38 kogudust · Vanausulisi - 12 kogudust jne EELK Eesti Evangeelne Luterlik Kirik EAÕK Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 6. Hoolekanne ja meditsiinikorraldus Eesti Vabariigis 7. Üleminek ühtluskoolile. Tartu ülikool · 1920 avalikkude algkoolide seadus haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik · 1922 keskkoolide seadus · 1934 keskkoolireform
1584 a sünnib ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega tln.Asehaldusala eesotsas tln asehaldur, kindlat nimetust tal ei ole, sageli aga ka eestimaa asehaldur. Kuna tln omaette asehaldusüksus, tehakse vahet pea ja kindralasehalduri vahel. Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks ( tln linnuselään, haapsalu, lihula ja koluvere, Paide, Rakvere ja Narva linnuslääni). Haarab enda valdusse läänistamata mid- tegemist riigi maaga. Linnuse läänides riik teostab oma võimu. Eesti aadliomavalitsuse kätte jäänud maid valitseb aadel ise e eestimaa rüütelkond. Riiigi kätte langenuid maadel teostab võimu riik. E võimalik
annaabi.ee 
