Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude-
Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude-
silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad. Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia: tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena. Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada. Oluline motiiv põlisrahvaste kultuuride uurimisel oli võimu kinnistamine. Teine põhjus, mis toimus tavaliselt koloniaalsüsteemi raamides oli misjonitöö: misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks.
annaabi.ee 
