Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi
1917 ja Eesti . Veebruar Võim Venemaal läheb Nikolai II-lt Ajutisele Valitsusele 2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna 6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska 26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat 30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga 24.-25. oktoober Petrogradis haarasid võimu enamlased eesotsas V.I. Lenin-Uljanoviga 27. oktoober enamlased võtavad kubermangukomissarilt võimu 15. november Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis -------------------------------------------------------------------------------- 1918 ja omariikluse sünd (edaspidi on antud daatumid ka maailma kohta) 11. november Compiegne'i vaherahu lõpetas I ms. Novembrirevolutsioon Saksamaal Saksamaa kompartei loomine 24
1920. aastail loodi vepslaste asualal 24 rahvuskülanõukogu. Osa neist koondati kahte rahvusrajooni - Vinnitsõ (Vidla, Vingl) Leningradi oblasti kirdeosas ning Seltozero (Soutarv´) Karjala lõunaosas. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate algul kollektiviseeriti aga põllumajandus ka Vepsamaal. 1937. aastal likvideeriti Vinnitsõ rahvusrajoon ja rahvuskülanõukogud. Väikesearvulist vepsa haritlaskonda tabasid repressioonid. Samal ajal loodi Vologda oblast. Keskvepsa alad lõhestati uue administratiivpiiriga kaheks. Piiriäärsed alad kujunesid administratiivüksuste ääremaadeks, piir ületavad teed jäeti hooletusse. Jätkusõja ajal (1941-1944) olid põhjavepsa alad Soome kontrolli all. Vepsa lastele jagati soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. Sõjajärgsete aastakümnete jooksul jätkus vepslaste kui etnilise rühma vaikne mandumine
annaabi.ee 
