Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu. Kohalikke võimustruktuure kontrollisid omakorda julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased,
Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu. Kohalikke võimustruktuure kontrollisid omakorda julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased,
Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu. Kohalikke võimustruktuure kontrollisid omakorda julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid – need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased,
Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu. Kohalikke võimustruktuure kontrollisid omakorda julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased,