korraldustrahvid, otsuste täitmine, rahvusvaelise õiguse normide ja vastastikkuse kohaldamine. Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega juba 1993. a. Halduskohtumõistmise traditsioon ulatub aga juba esimese EW ajajärku. Nii loodi näiteks Riigikohtu juurde administratiivosakond, kellele allusid esimese ja viimase astmena kaebused ministeeriumite, nende osakondade ja teoste kõrgemate administratiivasutuste tegevuse peale, samuti revisjonkaebused ja -protestid I astme kohtute otsuste peale haldusasjades ning revisjonkaebused ja -protestid rahukogude ja rahukohtunike peale. 4 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a
Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a
annaabi.ee 
