Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist. Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat. Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal fiskusekomissaar, liivimaal ülemfiskaal ja maakonna e kreisifiskaalid; kubermanguprokuröri abid.
nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine;
nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine;
annaabi.ee 
