Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine.
Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine.
juriidiliste terminite tundmist. Isevalitsusliku korra kindlustamiseks Venemaal välja antud Vene seaduste täielik kogu on editsiooniliselt laitmatu, kuid ei ole siiski täielik, kuna palju vähemtähtsaid ukaase ja teisi seadusandlikke akte on välja jäänud. Samal ajal oli aga sisse võetud kehtivuse kaotanud seadusi. Pealegi polnud see süstemaatiliselt kodifitseeritud koodeks, vaid kronoloogiline. See kõik tekitas arusaamatusi riigi administratiivaparaadis vajalike seaduste rakendamisel. Osalt need põhjused, veel enam aga ametkondlike (vedomstvo) temaatilise iseloomuga kodifitseeritud seadustekogu puudumine asutustes nõudis kehtivate seaduste süstemaatilist koondamist, s.o. kodifitseerimist. Selleks anti välja vene õigusajaloos tuntud Vene seaduste kogu (VSK) ( ). Vene seaduste kogu koosneb 16 köitest, mis kannavad nimetusi "asutused, ustaavid, põhimäärused, reeglid" jne. Köited jagunevad struktuurselt jagudeks ja raamatuteks,