aluseks ka Adleri sünnijärjekorra teooria tekkimisele. (Gregory J. Feis,2012) Akadeemilise hariduse omandas Adler Viini Ülikoolis, kus ta õppis arstiks. Peale ülikooli lõpetamist 1895. aastal töötas ta meditsiini valdkonnas, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ta huvituma psühholoogiast. 1902. aastal kutsus Sigmund Freud Adleri ja veel kolm kolleegi enda ringkonda, et arutleda neuroosi psühholoogia üle ning Adlerist sai Freudi õpilane. Gruppi hakati hiljem nimetama Viini Psühhoanalüütikuteks. Psühhoanalüütikud andsid välja ka ajakirja, ning Adlerist sai selle ajakirja kaastoimetaja. 1911. aastal aastal astus Adler Psühhoanalüütikute ringist välja ning asutas kooli, kus ta õpetas individuaalpsühholoogiat. 1926. aastast alates veetis Alfred Adler enamiku oma ajast Ameerikas, kuhu ta lõpuks ka elama jäi. 1932. aastast alates õpetas Adler Long Islandi
seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Veel mõned aastad, ning Adler lahkus koos 8 kaaslasega Freudi ringist ja moodustas 1912 Individuaalpsühholoogia Ühingu. 1924 sai Adlerist Viini pedagoogikainstituudi professor. Ta asutas Viini riigikoolide õpilaste õppe-nõustamisrühmi. 1926 kutsuti ta külalislektoriks USA ülikoolidesse, a-st 1929 oli ta Columbia ülikooli ning a-st 1932 Long Islandi meditsiinikolledzi külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama.
tunnet. Need kolm ülesannet on kõik omavahel seotud säilitada ja arendada elu selles keskkonnas, kus inimesed on. Liigne alaväärsus (tekitab keskendumist iseendale, isiksusele pärssiv), hüljatus (ei koge armastust ja koostööd ja neid omadusi on seetõttu ka raske arendada) ja liigne ärahellitamine (ei usu enda jõusse, teised teevad tema eest, jääb nõrgaks koostöö) võib isiksuse arengut piirata, kuid need mõisted just soodustavad isiksuse arengut. Kokkuvõtteks Adlerist · Kogu inimese käitumine toimub sotsiaalses võrgustikus, inimesed ei saa areneda isolatsioonis. · Inimese alateadlikud protsessid on eesmärgipärased. Kui sa tahad indiviidi mõista, siis tuleb mõista kõigepealt tema elustiili. · Inimese käitumine ei ole tingitud niivõrd minveikust, vaid pigem tuleviku eesmärkidest (erinevus Freudist). · Põhiline vajadus, mis meid motiveerib, on täiuslikkuse vajadus (vajadus üle olla, kontrollida keskkonda).
annaabi.ee 
