toimemehhanismi nii, et segu summaarne toksilisus on võrdne üksikkomponentide toksilisusega. Kõige levinum kemikaalide segude toimemehhanism.Näide: närviimpulsside ülekande aktiveerimise kaudu toimivate fosfororgaaniliste insektitsiidide toime liitub nende koos toimimisel SÜNERGISM (1+12)koos mõjuvad, Kui saasteainete segu komponendid omavad ennustatust suuremat mõju. Eriti ohtlik toimemehhanism, kuna on etteennustamatu ning madalam, kui aditiivsust eeldades ennustada võiksNäide: asbest ja sigaretisuits omavad suuremat mõju, kui need ained eraldivõetult ANATGONISM (1+12)aeglustab teise aine mõju. Kui saasteainete segu komponendid omavad ennustatust väiksemat mõju. Enamasti tee, mille kaudu toimivad näiteks antidoodidNäide: etanool metanoolimürgistusteraviks BIOSAADAVUS aine võime siseneda organismi (ajalooliselt on see mõiste olnud kasutusel farmakoloogias ning näitab, kui suur hulk ravimit jõuab sihtmärk-organini)
0 0 0 0 D x2 1 e 1 e 1 2 0 2 0, 859 Piirkond D võib olla ka mitme joontrapetsi summa. Siis kasutame kahekordse integraali aditiivsust. Näide 24. Arvutada kahekordne integraal e x y dxdy, D kus piirkonda piiravad kahe tsentrilise ruudu küljed, kusjuure nende ruutude keskpunktid on koordinaatide alguses, küljed on paralleelsed koordinaattelgedega ja seesmise ruudu külg on 2 ning välimise ruudu külg on 4. Jagame nüüd piirkonna D neljaks piirkonnaks D 1 , D 2 , D 3 ja D 4 . Siis
Kuna F on pidev igas vahemikus (a, b) ja leiduvad (loplikud)~ uhepoolsed ¨ piirva¨ artused ¨ limxxk - F (x) ja limxxk -1 + F (x), siis F on ~ pidev igal loigul [a, b] ja saame kasutada Newton-Leibnizi valemit iga ~ osaloigu ¨ jaoks eraldi. Jargnevalt kasutame ma¨ aratud ¨ integraali aditiivsust. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 11 / 23 Ma¨ aratud ¨ integraal Muutujate vahetus ja ositi integreerimine ma¨ aratud ¨ integraalis
Siis Z b Z b ′ f (x)g (x) dx = f (b)g(b) − f (a)g(a) − f ′ (x)g(x) dx. a a Tõestus. Kasutage korrutise tuletise valemit (vt. lauset 4.5) märkamaks, et funktsioon f · g on funktsiooni f ′ · g + f · g ′ algfunktsioon lõigus [a, b]. Edasi rakendage Newton–Leibnizi valemit ning integraali aditiivsust (iseseisvalt!)z. 2. Muutuja vahetus. Lause 4.7 liitfunktsiooni diferentseerimisest annab, et kui F : T → R on funktsiooni f : T → R algfunktsioon intervallis T ning ϕ : D → R on intervallis D diferentseeruv, kusjuures ϕ(D) ⊆ T , siis liitfunktsiooni F ◦ ϕ : D → R tuletis kohal x ∈ D on f (ϕ(x)) · ϕ′ (x). Seda asjaolu saab märkida lühidalt kujul Z f (ϕ(x)) · ϕ′ (x) dx = F (ϕ(x)) + C. Lause 5