seas üks ensüüm, mis hakkab süsivesikuid seedima juba suus, neid glükogeenideks ehk loomseks tärkliseks lagundada. Just sellepärast maitseb leib pärast kestvamat mälumist magusamana. Süljes leidub ka soolasid. Tänu nimetatud ainetele jääb sülje abil kinnitatud paberitükike aluspinnale kinni ka pärast kuivamist, niisiis vee aurumist. Seoseid, mis niiske sülje puhul tekkisid peamiselt vee tõttu, jäävad just tänu kuivamisprotsessile püsima. Pindade liibumist nimetatakse adhesiooniks ja kuivamisel tekkivat liimumist kohesiooniks. Liimimiseks ei kasutata muidugi sülge, vaid selleks sobivad tehislikult valmistatud liimaineid. Loomulikult soovitakse liimides teha niimoodi, et see ei vallanduks juba pisikese jõu rakendamisel. Praeguste liimide enamik koosneb tehismaterjalide molekulidest, niisiis anorgaanilistest ainetest. Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse
kemosünteesijaid kui ka fotosünteesijaid . leidub maakera kõigis võimalikes elupaikades, ka sellistes, kus eukarüootsed rakud ei saa hakkama: kuumades happelistes allikates, väga soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel
antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas kindlaid peremeesorganisme (inimesed, kalad, loomad) või sama peremehe erinevaid kudesid Seerumtundlikkus – komplemendi kaskaadi lõpuosas moodustub membraani ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks. Humoraalne immuunsus – antikehade poolt vahendatud immuunsus
2 8. Millel põhineb mullikeste suurima rõhu meetod? Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 9. Kuidas ja miks sõltub pindpinevus temperatuurist? Kriitilisel temperatuuril faasidevaheline piirpind kaob. Vedeliku pindpinevuse sõltuvus temperatuurist: 10. Mida nimetatakse kohesiooniks ja adhesiooniks? Miks on need nähtused olulised? Milliseid parameetreid kasutatakse nende kvantitatiivseks iseloomustamiseks? Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B.
Joonisel kujutatud ühe pindalaühiku kohta Adhesioon Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kujutame ette kaht faasi, mis on seotud piirpinnaga. Selle piirpinna katkestamiseks on vaja teha tööd, sest pinnaenergia kasvab pindade lisandumisel. Faaside omadust kokku liibuda nimetatakse adhesiooniks ja selle ületamiseks vajaminevat tööd adhesioonitööks. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine. Kohesioonitöö Kohesioonitöö on väljendatav aurustumisentalpiaga. Juhul kui P,T=0 ja süsteem on tasakaalus.
§ Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin, Staphylococcus aureus'e eksfoliatiivne toksiin, Clostridium tetani toksiin. § Osa plasmiide krüptilised, mistõttu ei avaldu fenotüüpiliselt. § Plasmiidiprofiili uurimine on vahend epidemioloogilistel uuringtel seose hindamisekssoleeritud tüvede vahel. Transposoonid § Transposoonid on DNA segmendid, mis on võimelised liikuma
Lüsiin on positiivse laenguga aminohapetest sagedaseim. S-kihi valkudes on vähe S-S sildu moodustavaid aminohappeid nagu metioniin ja tsüsteiin. S-kihil arvatakse olevat mitu funktsiooni: kaitseb rakku keskkonnategurite järsu muutuste vastu, nt pH-soki vastu ja fagotsütoosi vastu. Näiteks E. coli kaitseb ennast S-kihiga nn bakterkiskja eest. S-kihiga on seotud bakterite virulentsus. S-kiht annab rakule veel ühe kaitsekihi ning hüdrofoobsuse tõttu on tihti kasutatav adhesiooniks. Näiteks inimese patogeen Campylobacter fetus'e (G(-) bakter) S-kiht koosneb SapA valgust ning katab bakteri välismembraani lipopolüsahhariidide kihi, mis on väga antigeenne. Kui inimese immuunsüsteem tunneb SapA ära, vahetab bakter S-kihti toodetavat SapA-d teise variandi vastu, mida immuunsüsteem ei tunne. 2.2.4. Kapsel Enamikul prokarüootidest on rakukestast väljaspool veel polüsahhariididest või polüpeptiididest kiht, mida on võimalik mikroskoobiga eristada. Kapslite
annaabi.ee 
