metaani sobivalt valitud segust võib saada aminohappeid. 1960 S. Fox tõestas, et aminohapete segu laavatükil kuumutades tekivad polüaminohapped, mis moodustavad vees kerajaid struktuure. 1978 Teostati esimene kunstlik viljastamine. 1083-1984 Prantsuse ja USA teadlased isoleerisid viiruse, mis põhjustab inimesel immuunsüsteemi kahjustusi. HIV human immunodeficiency virus inimese immuunpuudulikkuse viirus. 1990 Esimene geenisiirdamise USA-s. 4-aastasele lapsele siirdati adenosiindeaminaasi geen. 1997 Klooniti esimene täiskasvanud isendi rakust imetaja, kelleks oli lammas Dolly. 2001 Kaardistati inimese genoom.
Leukotsüüdil puudvad teatud adhesioonimolekulid – ei saa veenulist läbi, immuunpuudulikkus. Ei suudeta märklauda fagotsüterida, lõhustada neutrofiilid. Krooniline granulomatoosne haigus. SCID (SEVERE COMBINED IMMUNODEFICIENCY) Uuriti 141 PATSIENDIST kus on defektid, suur osa 64 tükki IL-2 retseptoridefektiga (aga ka IL- 2,4,7,9,15), 9 inimesel oli JAK -3 defekt (paljud retseptorite signaaliülekande rajas, et signaal saaks minna tuuma esimesed astmed), 22 inimesel ADA (adenosiindeaminaasi) puudulikkus, ensüüm. Kasutai esimest korda geeniteraapias. B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita. Võib olla ka et ei suudeta teha mingit klassi IgG-d nt IgG kaks klass vms. Tabel, mis tüüpi pärandamisega on tegemist. Võiks teada, et rida sündroome haigusi on X-liitelised, seda võiks teada. Kust ja kuidas haigusi leida. Mitte ainult defektid retseptorites, aga just signaalrajas ka JAK kinaasis jne, omavad olulist
pahaloomulised kasvajad, ravim-indutseeritud ja radiatsioonist indutseeritud. Esinevad ka vanuselistest iseärasustest tingitud immuunpuudulikkuse seisundid (lapseeas, raugaes). Primaarsed immuundefitsiidid: Geneetilised Autosomaalsed kromosoomi defektid (retsessiivsed/dominantsed) Sookromosoomi defektid (nt X-liitelised) Üksikute geenide mutatsioonid Biokeemilised ja metaboolsed Adenosiindeaminaasi defitsiit Puriini nukleosiidfosforülaasi defitsiit Biotiin-sõltuva karboksülaasi defitsiit Membraani glükoproteiidide defitsiit Embrüogeneesi häired Sekundaarsed immuundefitsiidid Toitumisdefitsiidid ja ainevahetushäired alatoitlus, valgudefitsiit ( nt enteropaatia) vitamiinide ja mineraalainete defitsiidid (biotiin, B12, tsink jt) suhkrutõbi ureemia jt kroonilised neeruhaigused nefrootiline sündroom