toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel
U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse
neerupealiste) tööd ning seetõttu paljusid organismis toimuvaid protsesse. Põhjused: Sageli on tegemist hüpofüüsi e ajuripatsi kasvajaga, mis võib võib toota liigselt hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel
annaabi.ee 
