Nagu oli eelmises peatükis juttu, kujuneb kõrgem närvitegevus indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal ning selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutisteks seosteks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks (Saarma 1984 : 29), see tähendab, et kogu aju tegevus on reflektoorne. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud
teadvusest. 3.1. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Kõrgem närvitegevus kujuneb indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal, selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks. Neid indiviidi eluea jooksul 8 kujunenud reflekse nim. TINGIMATUD REFLEKSID, kuhu kuuluvad (kaitse-, toitumis-,orienteerumis jt. Refleksid) Kõik see mida me nimetame kogemuste ja vilumuste omandamiseks, õppimiseks, harjutamiseks ja treenimiseks, põhineb yhel fysioloogilisel mehhanismil tingitud reflekside kujundamisel. 3.2. Psüühilised protsessid ja seisundid
Visandas teooria teadmiste omandamise kui bioloogilise protsessi ja evolutsiooni vahelistest seostest. Tema teooria võtmeidee seisneb selles, et teadmiste omandamist võib käsitleda evolustioonilise protsessina selles mõttes, et teadmised on kohanemisvõimelised. Inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse ,,bioloogilist" organit. Protsessi on haaratud indiviidi ja keskkonna vahelised suhted (suhted teadja ja selle vahel, mida teatakse). Teadja jõuab järjest adekvaatsemate kirjelduste, seletuste ja ennustusteni reaalsuse kohta. Piageti terminoloogia on bioloogiline. Tema arengumudeli teooria järgi toimub lapse ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna vahel eneseregluatiivne interaktsioon, millest saavad alguse uut liiki teadmised. Arendas seega edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Piageti bioloogilised võtmeideed arengu kohta: tema bioloogiline idee seisneb selles, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi
annaabi.ee 
