Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel . toimub mitokondri maatriksis.
Vastus: Sekundaarstruktuur (voltumine) ja tertsiaarstruktuur (keerdumine) 4) Valkude denaturatsioon ja hüdrolüüs; Vastus: Valgu denaturatsioon on see kui valgu sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur. Vastus: DNA primaarstruktuur- I ahela nukelotiidijärjestus. DNA sekunaarstruktuur - 2 ahelaline biheeliks. DNA on desoksüribonukleiinhape. 3) Komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA : A=T ja G=C RNA: A=U ja G=C 4) RNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Ribonukleiinhape. 5) RNA molekulide ehitus ja ülesanded. Vastus: mRNA - kannab info sünteesi kohta ribosoomi.
heterotroofid orgaanilise aine oksüdatsioonil metabolism dissimilatsioon(lagundamisprotsessid) ja assimilatsioon(sünteesiprotsessid). Tagavad organisimi ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga N: [D]tärklis glcmolekulideks, glc oksüdatsioon. Energia vabaneb, talletatakse makroergilistesse ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat
denaturatsioon nähtus kui valgu molekul kaotab oma kõrgemad järku struktuurid · tegurid: o normaasest kõrgen temperatuur o mehhhaaniline tegur (muna praadinime või lahustamine) o happeline keskond (piim) o ultraviolet kiirgus (kõrvetamine) renaturatsioon nähtus kui valgumolekul taastab oma kõrgema järku struktuuri DNA DNA nukleotiid koosneb: · Monosahh.- desoksüriboos ( 5C) · N- alus : T- tümiin A- adeiin G guamiin C tsütosiin · Fosforhappejääk : inimesed u. 990 mm u. 3 mld. Paari (nukleotiidid) DNA molekuli struktuurid 1) Prim.str nukleotiidide (-jääkide) järjekord DNA ahelas. 2) Sekundaar str. biheeliks kaks primaarstr. Nukleotiidi ahelat on teineteise ümber keerdunud 3) Kehtib KOMPLEMENTAARSUS- Lämmastik alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare. 4) RNA ribonnukletiinhape
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e
- bioregulatoorne (avaldub lipiidse ehitusega hormoonides) - kaitse (naha alune rasvkude) - ainevahetuslik (vee varud, kaamel ja koliblikas) - lahusti (a- ja d-vitamiinid, mürkainete lahustamine) Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin). DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud koleme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliset tegurite suhtes küllalt vastupidav. See tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeeriks on ribonulkeotiidid. RNA
elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises. Põhiosas rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1. mRNA- informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. Sellega on loodud alus pärilikkusinfo ülekandeks
annaabi.ee 
