Sir Ronald Fisher: Näitas matemaatiliselt, et sellised tunnuste pärilikkus on seletatav mitme lookuse mõjuga tunnusele ja et selle tunnuse segregeerumine sarnane Mendeli mudelile Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe?? Et neid küsimusi lahendada on vaja: Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim Tunnuse jaotumise tüüp (näit. normaalne) Tavaliste keskmiste suuruste statistiline analüüs (standard hälve) Korrelatsiooni koefitsiendid/egressioon
tööjõud. Hind. 48. Viljakuse osa selektsioonis Kunstlik seemendus tõstis isasloomade viljakust tuhandeid kordi, embrüosiirdamine parimate emasloomade viljakust kümneid kordi. Selle tulemusena valikuedu kasvas oluliselt. Kõige üldisemalt võib defineerida valikut järgmiselt: Valik on diferentseeritud sigimine 49. aretusväärtus, selle hindamise komponendid · .Aretusväärtus (AV): on looma vanemate väärtus. AV : on indiviidi geneetiline väärtus, mis on additiivne efekt ja edasiantav. Fenotüüp = Genotüüp + Keskkond 50. veiste aretusväärtus, hindamine Esmalt põlvnemisindeksina: · võetakse arvesse eellaste aretusväärtused, · väljendatud kõrvalkalletena kõikide eellaste ja külgsugulaste aretusväärtuse alusel LOOMAMUDELI meetodil. · Piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse (SPAV) järgi
Gaasis on osakestevahelised jõud väga nõrgad,neile on iseloomulik difusioonist tingitud kiire segunemine. Nn. ideaalgaasis individuaalsed molekulid ei oma mahtu (neid kujutatakse 11 punktmassidena), mõjutavad teineteist ainult kokkupõrke hetkel ja kogu oleku energia on kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn. universaalne gaasikonstant. Puhastele ainetele on omased teatud kindlad füüsikalised konstandid, näit. sulamis- ja keemistemperatuur, aururõhk, lahustuvus teatud lahustites, spektraalsed omadused. Need omadused,s.h. faasimuutuste temperatuurid iseloomustavad jõude, mis antud faasis toimivad osakeste vahel
Vt=Vg+Ve, kus g - korvalekalde geneetiline osa, e - korvalekalde keskonnast pohjustatud osa. Komponendid on keskkond ja genotüüp. 65. Mis on pärandumine kitsamas ja laiemas tähenduses? Pärandumine laiemas tähenduses - kvantitatiivses geneetikas, suurus, mis valjendab fenotüübilise vaariansi proportsioon, mis koosneb geneetilisest vaariansist. H2=Vg/Vt Kitsamas tähenduses - fenotüübilise vaariansi proportsioon, mis resulteerib additiivsest vaariansist h2=Va/Vt, kus Vg=Va+Vd+Vi (additiivne geneetiline vaarians, domineerimisest pohjustatud vaarians ja geenide epistaatilisest toimest tingitud vaarians). 66. Mida väljendab selektsioonikoeftsient? Selektsiooni koefitsent - selekteeritud vanemate keskmise fenotüübi ja populatsiooni keskmise vahe. 67. Mis on geenide aheldumine? Kromosoomide geneetiline pikkus ja kiasmide arv. Geenide aheldumine - geenid asuvad kromosoomis lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad järglasele koos.
üks surub teise maha); Alleelide või nende kombinatsioonide erinev ekspressiivsus ja penetrantsus; Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad. Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe??
näiteks 4 500 000 hukkub mittevalikuliselt - mitte madalama kohanemuse pärast. Kui nii, siis pole aja eeldada ka NeoD jaoks ülisuuri molekulaarse evolutsiooni kiirusi ja NeoD on päästetud. NeoD jaoks absurdselt kõrge heterosügootsuse aste on samuti välditav kui vastuolu - juhul, kui eeldada, et polümorfsete lookuste kontributsioon kohanemusse ei ole mitte otseselt aditiivne, vaid esineb tasandav sõltuvus. Kui oleks additiivne, siis kahe kehvema kohanemusega polümorfismi koosmõju oleks x2 jne. - näiteks võtame, et iga polümorfism alandab kohanemuse 0.9’ni. Siis summeeruva 3000 lookuse puhul olekski absurdselt väike arv: 0.9 3000. Kella konstantsus Kella klassikaline näide - hemoglobiini järjestus - näib küll olevat konstantne läbi 400 - 500 MA (vt pilt). Kuid mida see tähendab NT ehk siis NeoD mätta otsast vaadatuna? NeoD kohaselt
annaabi.ee 
