oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5. ärritava toimega mürgid (näiteks adamsiit, CS, CN, CR, DA, DC) Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju keemilisi ühendeid. Kõik nad avaldavad toimet limaskestadele - silmadele, ninale, neelule, kopsudele, kutsudes esile närviärrituse. ärritusained jagunevad lakrimaatoriteks, mis kutsuvad esile pisarate voolu, ja sterniitideks, mis ärritavad hingamisteid. Nad tekitavad tugeva kõha või aevastamise, millele mõnikord lisandub iiveldus ja peavalu. 6. psühhotroopsed mürgid (näiteks BZ, LSD 25)
As põhimass toodetakse polümetallil. maakide töötlemisel Aastatoodang ≈ 50 tuh. t As2O3 ülipuhta lihtainena u. 11 t As aastas → pooljuhtmaterjalide sünteesiks (GaAs jmt.) Mürgisus Kõik As-ühendid, mis lahustuvad vees või nõrgalthappel. keskkondades (maos), on väga mürgised As(III)-ühendid on mürgisemad kui As (V) Anorgaanilistest ühenditest eriti ohtlikud As2O3 ja AsH3 paljud keemil. ründeained (“sõjagaasid”) on As ühendid (adamsiit, luisiit) Mürgituse sümptomid: oksendam., valud maos, kõhulahtisus, “metalli maitse” suus, naha külmenemine sümptomid olenevad märgatavalt doosist vastumürgid: Na2S2O3 lahus, MgO jt. kaseiini sisaldavad toidud (piim, kohupiim) spetsiaalsed vastumürgid Kohtumeditsiiniliselt on As lihtne määrata: Marshi reaktsioon juuste neutroaktivatsioonanalüüs (Napoleoni juhtum) mürgituse põhjus: blokeerib ensüümide SH - rühmad
depressiooni, mõju- vad biokeemiliselt kesknärvisüsteemile Pisargaasid: CS, CR, Ei ole surmavad, Ärritavad CN. Oksendust teki- äärmiselt ärritavad, Terava lõhnaga, kasuta- ained tavad: DA, DC, DM väga kiire ja lühiajal- takse aerosoolidena (adamsiit) ise mõjuga 174 11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes Keskkonnakaitset korraldavad õi- lähtub riigi keskkonnastrateegiast ja gusaktid nii riiklikud kui ka rah- keskkonnategevuskavast. vusvahelised lepingud ja konvent- Kaitsejõudude keskkonnakontsept- sioonid kehtivad ka kaitsejõudude sioon on seadnud eesmärgiks plaa- kohta. Kaitsejõud on koostanud oma nida keskkonnakaitset, arvestada