mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Tegemist on seisundi teatriga. 1960'ndatel sooritas absurditeater läbimurde suurtele lavadele ja leidis vastukõla kogu Euroopas. Esindajad Becett, Ionesio, Genet, Adamov. Becett 1906-1989, Sündis Iirimaal, Dublinis. Pärast Trinity kolledi lõpetamist asus tööle Pariisi pedagoogilise ülikooli inglise keele õppejõuna. Omandas magistrikraadi, seejärel pühendus kirjandusloomingule. Jäi Pariisi elama. Oma luuletuste ja novellidega alustas inglise keeles, kuid tunnustuse saavutas prantsuse keelse romaanitriloogiaga ,,Molly" 1951, ,,Malone sureb" 1951 ja ,,Nimetamatu" 1953. Tema teatri debüüdiks oli ,,Godot'd oodates" veel:
JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI) JACK LONDON "VALGEKIHV" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) 1957 GRIGORI ADAMOV "KAHE OOKEANI SALADUS" (TÕLKIJA RALF TOMING) VLADIMIR OBRUTSEV "KESK-AASIA AVARUSTES" (TÕLKIJA HEINO KIIK) FERENC MOLNÁR "PÁL-TÄNAVA POISID" (TÕLKIJA JULIUS MARK) VAHTANG ANANJAN "PANTRIKURU VANGID" (TÕLKIJA ARTHUR GROSS) ALEXANDRE DUMAS VANEM "KOLM MUSKETÄRI" (TÕLKIJA JANA LINNART) ALEKSANDR AVDEJENKO "TISZA KALDAL" (TÕLKIJA HARDI TIIDUS) ROBERT LOUIS STEVENSON "MUST NOOL" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) LUDWIG RENN "TRINI" (TÕLKIJA VERONIKA KRUUS)
Mid- and late Soviet children's books by Eduard Uspensky, Yuri Entin, Viktor Dragunsky bear no signs of propaganda. In the 1970s many of these books, as well as stories by foreign children's writers, were adapted into animation. Soviet Science fiction, inspired by scientistic revolution, industrialisation, and the country's space pioneering, was flourishing, albeit in the limits allowed by censors. Early science fiction authors, such as Alexander Belyayev, Grigory Adamov, Vladimir Obruchev, Aleksey Nikolayevich Tolstoy, stuck to hard science fiction and regarded H. G. Wells and Jules Verne as examples to follow. Two notable exclusions from this trend were Yevgeny Zamyatin, author of dystopian novel We, and Mikhail Bulgakov, who, while using science fiction instrumentary in Heart of a Dog, The Fatal Eggs and Ivan Vasilyevich, was interested in social satire rather than scientistic progress. The two have had problems with publishing their books in Soviet Union.