(1469-1536) Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam. Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused. Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis. Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt. Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. Ladinakeelsed traktaadid: ,,Õpetamise viisist", ,,Kirjade kirjutamisest". 1500. a ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum ,,Adagia". ,,Usalduslikud kõned" üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum. 1524. a avaldas Baselis arutluse ,,Vabast tahtest", humanistlikult mõttest kantud dialoog, kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on ,,...inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat". Usk vabasse isiksusesse
Gaudeamus). Renessansi humanistid Francesco Petrarca (1304-1374) verborum dulcedo quaedam et sonoritas (Epistulae 15.1): renascentia litterarum -- keele ja kirjanduse taasünd. Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem Saksamaa. Philipp Melanchthon (Schwarzerd, 1497-1560) .Ladinakool, kooliteater. Jesuiidid ja ratio studiorum. Propaganda fidei Ladina keel kui filosoofia ja teaduse keel. Isaac Newton, Karl Linné, Carl Fr. Gauss .Kuid: Galileo Galilei (Dialogi dei massimi sistemi 1632)
Homerost ja Platoni Trükikunsti kasutuselevõtt ,,Riigi" Euroopas (1464) > teoste eksemplaarsuse Leonardo Bruni (1370?1444) kasv Firenze kantsler, paavsti sekretär Erasmus Rotterdamist kreekaladina tõlked, (1466/691536) peamiselt proosa (nt kristlik humanism, salliv Aristoteles) kristlus ,,Firenze rahva ajalugu" ,,Adagia": antiigi esimene moodne mõtteterade kogumik ajalooraamat antiikautorite, kirikuisade Cicero, Dante ja Petrarca ja UT kriitilised väljaanded biograafiad satiir ,,Encomion moriae" (,,Narruse kiitus", ek 1967) Poggio Bracciolini (13801459) kreeka keele hääldus: paavsti sekretär itatsismi vastane (koin, aktiivseim/õnnelikem ) käsikirjakütt Cicero
Oli lihtsat päritolu, aga sai hea hariduse, jäi orvuks, kasvas üles augustiinlaste kloostris. Pääses noore mehena Pariisi usuteadust õppima. Kujundas ennast aktiivselt ise. Parim ldn keele stiili valdaja omal ajal. Kõik looming ldn keeles. Loodus ja loomulikkus talle tähtis siiski. Oskas ka kreeka keelt, tegi tõlkeid, et oma keeli arendada. Üks kõige õpetatumaid mehi oma ajas. Põhjalik antiigi tundmine. Alus tema humanismiks olemisele. Tuntuks sai oma esseistlikus laadis teosega ,,Adagia" ehk kõnekäänud v ütlused. Kolm kogu, esimene juba 1500. siit peale hakkab tema vaimne autoruteet levima. Näitas oma põhjalikke teadmisi, aga suutis neid oma isikliku lähenemisega siduda. Pealkiri sellest, et iga mõtsiskluse pealkirjaks võtab antiik filosoofide ütluse. Ntx ,,Inimene on seebimull", ,,Vanadus ise on haigus". Esseistika. Hakkab arutlema nende teeemade üle. Tema stiil aja kujundid tähelepanuväärsed. Suured teadmised on ühendatud kirjaniku kujundliku väljendusega
annaabi.ee 
