includes bacteria, viruses, protozoa and fungi. Soil microflora more specifically, consists the following microorganisms (Bhatt et al. 2013): 1. Bacteria a) Heterotrophic bacteria, eg. symbiotic and non - symbiotic N2 fixers, ammonifier, cellulose decomposers, denitrifiers b) Autrotrophic bacteria, eg. nitrosomonas, nitrobacter, sulphur oxidizers, etc; 2. Fungus; 3. Viruses 4. Actinomycetes and stretomyces; 5. Algae eg. BGA, yellow gree algae, golden brown algae. The soil microflora largely depends on the type of soil, temperature, moisture, plant growth, nutrients, pH, and many other factors which may vary between locations but also within a single plot and over very small distances (OECD, 2007). Nevertheless of the quantity of microflora, biomass of all microorganisms living in soil play an important role in the
sidumine. · 16.päev Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida konstantne, vähendada võib laiust. · 20-22 Teine segamine: Lisada vett kui vaja ja kips. Segamisega levitada keskmine kuum osa ühtlaselt üle kogu kompostihunniku. · 23-25Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses, et tagada ammoniaagi sidumine (nähtavad valkjate täpikestena). Seeneosakeste kiire kasv võib põhjustada kuivamist, mistõttu lisada vajadusel vett. Ammoniaagi lõhn peab olema nõrgalt tuntav. Uus kompostihunnik teha ainult 60 cm kõrge ja 1,5m lai. Levitada actinomycetes ühtlaselt läbi komposti. · 25-27Neljas segamine: Kompost peab olema nüüd tumepruun ja täis actinomyceteste täpikesi
· (16 päev). Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida konstantne, vähendada võib laiust. · (20-22 päev). Teine segamine: Lisada vett kui vaja ja kips. Segamisega levitada keskmine kuum osa ühtlaselt üle kogu kompostihunniku. · (23-35 päev). Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses, et tagada ammoniaagi sidumine (nähtavad valkjate täpikestena). Seeneosakeste kiire kasv võib põhjustada kuivamist, mistõttu lisada vajadusel vett. Ammoniaagi lõhn peab olema nõrgalt tuntav. Uus kompostihunnik teha ainult 60 cm kõrge ja 1,5m lai. Levitada actinomycetes ühtlaselt läbi komposti. · (25-27 päev). Neljas segamine: Kompost peab olema nüüd tumepruun ja täis
Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende kromosoomide arv kahekordistub ning nii tekib bakteroidkude. Taim lagundab pidevalt bakterirakke ja omastab bakterite fikseeritud lämmastikühendeid, bakterid aga kasutavad taimseid sahhariide.
annaabi.ee 
