Iseseisev töö, artikli vormis. Kiivi. Ajakirjanik: Tere kallid lugejad täna uurime kiivide elu olustiku ning kiividega seotud asjaolusid. Kiivi kasvataja: Tere kiividel on mitu erinevat nime ja nendeks on ladina k: Actinidia chinensis, Actinidiaceae ,inglise k: Kiwifruit, Chinese gooseberry, saksa k: Kiwi, Chinesische Stachelbeere, rootsi k: Kiwi. Ajakirjanik: Mis riik on kiivi kodumaaks? Kasvataja: Kiivi kodumaaks on Hiina ja Tavani mäestike metsaalad. Ajakirjanik: Missuguseid toitaineid toiduaine sisaldab kiivi? Kasvataja: Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud
Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 5) Lonicera periclymenum - väätiv kuslapuu Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul Sugukond aktiniidialised -Actinidiaceae Perekond aktiniidia -Actinidia Perekonna tuntumateks esindajateks meil on südajas aktiniidia (A. kolomikta) ning teravalehine aktiniidia (A. arguta). Märkimist väärib, et aktiniidiate perekonda kuulub ka kõigile viljade kaudu hästi tuntud hiina aktiniidia (A. chinensis) ehk kiivi. 6) Actinidia kolomikta -südajas aktiniidia Väga dekoratiivne, sõrestikel umbes 5 meetri kõrgusele tõusev, kesksuvel valge-roosa
Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna neil on ilusad kollased õied Puu võra- Lehed- heitlehised, vastakud, nii liht kui liitlehed, saagjaservalised Õied- kollased, neljatised, Viljad- kupar, rohkete tiibadega BUDLEIA Buddleja Mullastik- Niiskus- talub kuivust väga hästi Valgus- Haljastusväärtus- sobib katsetamiseks soojades kohtades Puu võra- Lehed- pika teritunud tipuga, pealt paljad, alt karvased Õied- lillad, pööristes Viljad- kupar, paljude seemnetega AKTINIIDIA Actinidiaceae Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja ka päikesepaistet Haljastusväärtus- Kasutatakse vertikaalhaljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, saagja servaga lihtlehed Õied- ühe või kahesugulised, neljatised või viietised, valged, kollakad või punased Viljad- väikeste seemnetega, palju C vitamiini sisaldav mari RODODENDRON Rhododendron Mullastik- hapu, huumusrikas 1
sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. Kiivi Kiivi (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud
kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae Primula veris h. nurmenukk eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploomipuu on pärit Ida-Aasiast (vili - hurmaa) teepõõsalised Theaceae o p. Camellia - Kameelia aktiniidialised Actinidiaceae o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID Sugukond Boraginaceae karelehelised Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks Pulmonaria officinalis kopsurohi Borago officinalis kurgirohi
annaabi.ee 
