muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0. 3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 - soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld - môiste, füüsikaline ehitus. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud
Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld mõiste, füüsikaline ehitus. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine.
0. Sellistest kuumaveeallikatest on isoleeritud baktereid, mis on nii termofiilid kui ka atsidofiilid: Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera, kes kõik on arhed. Sealt on isoleeritud ka kõige atsidofiilsem bakter arhe Picrophilus, kes kasvab hästi pH 0.7 juures, lüüsub kõrgemal pH-l kui 4.0. Picrophilus suudab kasvada 1.2M väävelhappes, rakusisene pH on tal ca. 4.6. Tioonbakter Thiobacillus thioxidans. G(-) bakter. Talub ka pH 1.0, optimaalne on talle pH 2- 3. Bacillus acidocaldarius on termofiilne ja atsidofiilne G(+) bakter. Tiobatsillid ja atsidofiilsed arhed saavad energiat S-ühendite, kas H2S või väävli oksüdeerimisest ja tekitavad oma metabolismi käigus väävelhapet. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kuid enamasti nad kõrget happesisaldust ei talu ja nende kasv peatub peagi. Laboris kasvatamisel lisatakse kääritajate söötnetesse puhverlahuseid, et pH stabiilsena püsiks. Vahel võib lisada ka kriiti. Hapete
Eriti kõrge pH 10 13 võib olla aluselistes soodajärvedes, teatud putukate soolestikus, indigotaimedes, reoveetaimedes ja ebatüüpilistes põhjavetes, mille pH > 12. Kui neutro- ja atsidofiilidel on tsütoplasma pH kõrgem ümbritseva keskkonna pH-st, siis alkalofiilidel on tsütoplasma pH keskkonna pH-st madalam. Organism Alumine pH Optimaalne pH Ülemine pH Thiobacillus thiooxidans 0.5 2.0-2.8 4.0-6.0 Sulfolobus acidocaldarius 1.0 2.0-3.0 5.0 Bacillus acidocaldarius 2.0 4.0 6.0 Zymomonas lindneri 3.5 5.5-6.0 7.5 Lactobacillus acidophilus 4.0-4.6 5.8-6.6 6.8 Staphylococcus aureus 4.2 7.0-7.5 9.3 Escherichia coli 4.4 6.0-7.0 9.0 Clostridium sporogenes 5.0-5.8 6.0-7.6 8.5-9.0
annaabi.ee 
