Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas
Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus
Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg). Tema valis võitijaks Aphrodite. (lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.-
teisi ergutama. Hera sekkub: ta palub Unel Zeus magama panna, vastutasuks annab ühe noore graatsia Pasitheia. Poseidon saab nüüd vabalt ...aidata. nad moodustavadraudse seina. Aias viskab Hektorit kiviga, too kukub aimetuna maha. Hektorile antakse jõe kaldal esmaabi. Trooja taganeb valli tagant välja. XV laul Zeus ärkab. Ta saab Hera peale vihaseks. Ta käsi tal Iris ja Apollon kutsuda tema käske täitma. Ta tahab, et Kreeka mõistaks, et ilma Achilleuseta nad ei võida. Kui Achilleuselt andeks palutakse ja ta jälle võitleb siis laseb Zeus kreekal võita. Iris käsib Poseidonil lahkuda. Apollon läheb hektorile appi. Kreeka taganeb kuid tugevamad võitöejad moodustavad kaitsetõkke ja ülejäänud põgenevad mere suunas. Kuid trooja jõuab laevadeni. XVI laul Patroklos jookseb Achilleuse juurde j aplaub tal tagasi sõtta minna, ise peaaegu nuttes. Patroklos läheb Achilleusena lahingusse
Kreeklaste juhiks on nüüd pikk, turske ja vapper Aias Telamoni poeg. Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse, mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu. Ta saab ka aru, et on Achilleust solvanud. Nestor, Aias ja Odysseus siirduvad Achilleuse, mürmidoonlaste juhi telki, et paluda teda uuesti võitlusväljale. Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud. Agamemnon viib mehed lahingusse. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud. Ta tapab palju troojalasi. Näib et keegi ei saa Agamemnoni vastu. Troojalased taganevad, kuid ootamatult ilmub Atenori poeg Koon, kes haavab Agamemnoni
lapsena pesnud allmaa- riigi vees, mis kreeklaste uskumise järgi tegi inimese keha haavamatuks. Kuid pestes Achilleust oli ema teda hoidnud kannast, ja see koht, mida polnud uhtunud võluvesi, jäi haavatavaks (sellest on pärit ka väljend "ahhilleuse kand", mis tähendab "haavatav koht"). Peale Hektori surma otsustasid troojalased mitte enam võidelda kreeklastega lahtisel väljal ja sulgesid end linna. Kuid ka kreeklased ei suutnud vallutada Troojat ilma Achilleuseta. Siis otsustati teotseda mitte jõuga, vaid kavalusega. Odüsseuse nõuandel ehitati määratu puuhobune, mille sisemusse asetati vapramad kreeka kangelased. Muu sõjavägi asetati troojalaste petmiseks laevadele ja sõideti lähimale saarele. Nähes, et kreeklased minema sõitsid, arvasid troojalased, et piiramine on lõppenud, ja viisid hobuse linna. Öösel, kui kogu Trooja uinus, väljusid kangelased hobusest ja avasid väravad teistele kreeklastele, kes olid saarelt tagasi tulnud
Samal ööl ilmus Achilleuse ema Thetis poja juurde ning ta oli raevus. Thetis ütles pojale, et too ei teeks enam kreeklastega tegemist ning läks taevasse Zeusilt abi paluma. Zeus aga polnud nõus. Jumalad Olümposel olid üksteise vastu. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid ta tahtis olla erapooletu, kuna Hera pahandas alati, kui Zeus tema vastu avalikult välja astus. Siiski ei suutnud Zeus Thetisele ära öelda. Zeus teadis, et ilma Achilleuseta jäävad kreeklased Troojale alla, ja sellepärast saatis ta Agamemnonile valeliku unenäo, mis lubas ülemjuhatajale rünnaku puhul võitu. Samal ajal, kui Achilleus jäi oma telki, puhkes võimsaim lahing senipeetuist. Priamos ja teised jälgisid võitlust Trooja müüridelt. Nende juurde ilmus Helena, keda ülikuid ometigi sõjas süüdistada ei saanud. Helena tutvustas neile Kreeka sõjamehi. Varsti kõigi üllatuseks lahing lakkas ning leeride vahele ilmusid Menelaos ja Paris, kes
annaabi.ee 
