Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum. Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on
OH Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on ester, milles salitsüülhape osaleb oma fenoolse hüdroksüül- rühma kaudu. Atsetüülrühm on järelikult O CH3 C Sellele vastab etaanhape ehk äädikhape, ladinakeelse nimetusega acidum aceticum. Sealt ongi pärit eesliide atsetüül-. 3. O a) CH3 CH2 O S O CH2 CH3 + 2H2 O 2 CH3 CH2 OH + H2 SO 4 O O b) O P O + 3H2 O 3 OH + H3 PO 4 O 4. O
Idanemine toimub kiiremini kui spoori moodustumine. Spoori idanemine algab vee sisseimemisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus.
· Alkeenidest C2H4 + 1/2 O2 à CH3CHO katalüüsivad palladiumi ühendid 2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 à HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 à CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 à CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH à ( CH2=CHOH) à CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1
· Alkeenidest C2H4 + 1/2 O2 CH3CHO katalüüsivad palladiumi ühendid 2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH ( CH2=CHOH) CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1
annaabi.ee 
