Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi. Nunnad õppisid selgeks ladina keele, ning tänu sellele oskasid nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. Juba 6. Sajandil olid nunnad kopeerinud raamatuid, ning 12. sajandi algusest teame naiskirjutajaid juba nimepidi. Herrad von Landsberg, kes tegutses 12. sajandil Hohenbergi abtissina, kirjutas entsüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum", mis oli mõeldud nunnade harimiseks. Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel
Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi. Nunnad õppisid selgeks ladina keele, ning tänu sellele oskasid nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. Juba 6. Sajandil olid nunnad kopeerinud raamatuid, ning 12. sajandi algusest teame naiskirjutajaid juba nimepidi. Herrad von Landsberg, kes tegutses 12. sajandil Hohenbergi abtissina, kirjutas entsüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum", mis oli mõeldud nunnade harimiseks. Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. ( Lisa 1) Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel
Varsti pärast seda asutas ta kuningas Manguse rahalisel toetusel Vätterni järve äärde Vadstenasse Kõige Pühama Lunastaja Brigitiinide ordu kloostri, mis peagi muutus üheks keskaegse Rootsi vaimuliku ja vaimse elu keskuseks. Kogu ülejäänud elu veetiski ta palverännakuil Itaalias, kus ta surigi 23. juulil 1373. aastal olles 70-aastane. Ta põrm viidi kodumaale järgmisel aastal ja paigutati Vadstena kloosri kirikusse, kus see on tänaseni. Kunstis kujutatakse teda abtissina brigitiinlaste rüüs, rist laubal, raamat ja palveränduri sau käes. 39 Pühakute raamat, Tallinn, "Perioodika", 1995, lk 44 20 LISA 2 40 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS Arthur Võõbus on sündinud 28.04.1909. aastal Matjama küla koolimajas õpetaja
annaabi.ee 
