Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane
Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupüüdlik,tark,petlik 2.Kuningas: Peab lubatustest kinni kui arst ta terveks ravis, pani ta paari ta mehega, kes talle kõige enam meeldis. Annab teistele võimalusi, lubas noorel naisel ravida haigust,
» karjus Gabriel vihaselt. «Eks ma hoiatanud sind: ara kutsu õnetust enese ja kloostri peale! Sa ei hoolinud sellest, sinu verejanu oli äritatud, sa läsid ö osi oma ohvrit piinama. Kahetse nü ud! Sinu valitsus on otsas, Pirita kloostri viimne päv on käte jõdnud!» Abtiss tõsis äisti püti. Ta oli oma julguse jäle leidnud. Ta näu oli kahvatu, aga ta silmist väkus vana rü utlisoo paindumatu uhkus. «Kes sa oled, ori, et sa Pirita kloostri valitseva abtissiga sel viisil, rä akida julged?» hü udis ta püalikult. «Minu nimi on Gabriel Sagorski.» Abtiss läs näst veel veidi kahvatumaks ja üles palju tasasemalt: «Mõelge, vüst, et see püa paik on, kus te seisate. Hoidke end püa paika teotamast!» «See ei võ püa paik olla, kus põguline valitseb,» naeris Gabriel mõudalt. «Jumalal ei ole rõ omu selle kloostri rikkusest, mis pettuse ja orjade higi läi on korjatud; saagu siis väemalt ausad sõämehed sellest käu
» «Hästi, ma sõidan. Ja edasi?» «Edasi: Lilliers'st läbi sõites saadate mulle oma kalessi ja ütlete oma teenrile, et ta ilmuks minu käsutusse.» «Hästi.» «Teil on kindlasti kaasas mõni korraldus kardinalilt?» «Mul on õigus tegutseda oma äranägemise järgi.» «Te näitate seda korraldust abtissile ja ütlete, et mulle tullakse kas täna või homme järele ja et ma pean kaasa minema isikuga, kes tuleb teie käsul.» «Väga hea.» «Ärge unustage, et rääkides abtissiga, kõnelete minust karmil toonil.» «Milleks seda?» «Ma olen kardinali ohver. Pean äratama selle lollikese Bonacieux' usalduse.» «Õigus. Kas te ei tahaks nüüd teha mulle ettekannet kõige selle kohta, mis on toimunud?» «Aga ma juba jutustasin teile kõik, mis on juhtunud. Teil on hea mälu, korrake, mis ma teile rääkisin. Paber võib kaduma minna.» «Teil on õigus. Ma tahaksin ainult teada, kust ma teid leida võin, et mitte asjatult ümbruskonnas otsida.» «Õigus, oodake hetk
annaabi.ee 
