Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse. Orkestrifaktuur on Poulenci ooperis võrdlemisi läbipaistev ja kammerlik ning sellisena kuulub
ümbrus on raske ja koormav, lood lõppevad traagiliselt. Hirmumotiiv on kõikides lugudes olemas. Tunda on Kafka mõjutusi. *Urmas Vadi On kirjutanud näidendeid, lavastanud, teinud raadiotoimetaja tööd jms. Esimene raamat ilmus 1999 „Suur sekund“ – noore inimese tekstid, palju naivismi, argielu kirjeldusi jne. 2002 a ilmunud jutukogumik „Unetute ralli“, mida iseloomustab samuti unenäoline element, kuid muutub juba tõsisemaks, absurdi poeetika muutunud mõttestatumaks. Absurdihuumorist tuleb läbi vaadata, et mõista asja aluspõhja. 2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid ühendatakse kirjade kaudu, mis lähevad kõik tädi Annele (kirjutab talle oma raskustest romaani kirjutamisel). Jutustamise stiil on mingi irratsionaalse elemendi sisse toomine tavapärasesse. Parim novell nendest on „Tartu surm“, mis
Leninile, Stalinile ja kom. pareile. Heliloojad kes sellega kaasa ei läinud, oli oht saada „keelatud heliloojateks“. Dmitri Šostakovitš (1906–1975) 1919–1925 Peterburi konservatoorium Pianist (käis Chopini konkursil) ja helilooja (lõputöö 1. sümfoonia) Ta oli Meyerholdi teatris pianist-helilooja. Oma esimese ooperi „Nina“ (Nikolai Gogoli süžee), kirjutas Šostakovitš 1928. a., mis tekitas pärast esmalavastust tormilisi diskussioone. Lugu ise on kantud absurdihuumorist. Tegevus toimub 19. saj. Venemaal. Ooperis lähtub Šostakoviš pigem numbriaariast, kui muusikadraamast. Olulisel kohal orkestratsioon. On löökpillid ja balalaikad. Ooper pidas Leningradis vastu 16 etendust ning võeti siis liiga skandaalsena mängukavast maha. Š oli ka II ooper, 1934. a. valminud „Katerina Izmailova“ 9. Ekspressionismi jätkumine 1920. ja 1930. aastatel. Berg. “Wozzeck”. “Lulu”. Alban Berg (1885–1935) Viin Schönbergi õpilane
annaabi.ee 
