Thales (u 624 545). Archeks pidas ta vett. Filosoofiks hakkas ta sellepärast, et ta hakkas esimesena välja töötama üldmõisteid ehk kategooriaid. Nt. Mis on kõige suurem? Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? Selleks on lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros (u 610 547) teeb sammu edasi ja tema meelest on archeks apeironit. See on midagi määratlematut, st tal puuduvad omadused, see on puht abstaktsioon. Ta räägib ka sellest, et maailmas toimub pidav sünd ja kadu ja hävimisega maksame kinni oma võlad ja vead, inimene elab nagu võlgu. Anaximenes (588 524). Ise seda teadmata, kirjeldas ta, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise. Archeks on õhk. Kui õhk hõreneb, tekib tuli ja õhu kokku tõmbumisel tekivad vesi ja maa. Pytaagorlased (pütagoorlased). Nemad pidasid archeks arvu, sest arv ei valeta. Kogu maailm
Õiguspärane käitumisvariant. Kohustuslik situatsioon ei ole sunnitud, vaid on kokkulepitud meie endi vahel. Õigus ei ole meile väljastpoolt peale surutud,vaid on konventsionaalne, kokkuleppeline asi. Olenemata, kas on tegu arhailise perioodi või kirjaliku õigusega. Õigusellikas on see koht, kus me leiame õigust. Olemuslikult M-E õiguskultuuris algelement õigusnorm, mis sünnid riigi õigustloova tegevuse tulemusena. Kui see on abstaktsioon, kategooria. Õigusnorm peab leidma oma koha allikas. M-E kontekstis on õiguseallikas kõige üldisemalt SEADUS. Formaalselt määratletud, üldkohustuslik, tüüpilise sots norme, kuid kuna nad on riigi poolt loodud, on nad ta riigi poolt tagatud. Sellised käitmusmallid leiavad oma koha õigusallikates, mille kõige üldisemaks nimetuseks on seadus. Sünnivad nad kodifitseerimise käigus. Õigust on M-Es alati kodifitseeritud, selle sünniloo kõige olulisem kategooria.
impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega]. By culture we shall understand the sum of all sublimations, all substitutes, or reaction formations, in short, everything in society that inhibits impulses or permits their distorted satisfaction. 5. Strukturaalsed definitsioonid osutavad sellele, et kultuuri käsitledes on võimalik välja tuua teatud eraldkäsitletavate aspektide vahelised korrastatud suhted. Need käsitlused rõhutavad, et kultuur on abstaktsioon, mis erineb konkreetsest käitumisest. Selles mõttes on str.def-d erinevad nt Tylorist, mitte lihtsalt loetledes kultuuri elemente, vaid süstematiseerides ja jaotades neid mentaalseteks ja käitumuslikeks. Kultuur on teatud moel struktureeritud organisatsioon. John Gillin 1948. The Ways of Men: Introduction to Anthropology. Kultuur koosneb mustritesse koondunud ja funktsionaalselt seotud kommetest, mis on omased spetsiifilistele inimolenditele, kes moodustavad teatud
annaabi.ee 
