Näide: Mai, poistega taaskord riieldes, ei pannud tähelegi, et tema üle naerdakse. 3.2 nud-, tud- 3.2.3 nud-, tud- määruse rollis ...väljendavad eelnevat tegevust. Näide: Päheõpitud luuletust on hea Näide: Kõik õpitud, viskasin pikali. kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ..
kõigis ülejäänud käänete lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt Mööda teed kodus poole minnes mötlesMagnus oma pruudile. Mina, Kuressaare Gümnaasiumi õpilane, täidan alati käitumisreegleid. 2.3 kui des- ja mata- lühend on lauses aluse ja öeldise vahel, eraldame lühendi alati komaga Kirjand, pool ümber kirjutaud, vedeles laual. 3. Absoluutnimetav ehk iseseisev nimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmus nimetavas käändes. Ema, tekki mähitud imik süles, ja isa, teravaks ihutud kirves käes, läksid metsa puid tegema.
nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata. Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12. oktoobril, kolmapäeval on meil, KG 11. klassi õpilastel, järjekordne kirjavahemärkide töö. -des ja -mata lauselühendid - tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis. 10
emakeelt. 2.2 Kui Des- ja mata vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis lühendit komadega ei eraldata N: Hoolega Miinat jälgides armus klassivend neiusse. Uut sõpra leides on meil samad tunded kui põnevat raamatut lugedes. 2.3 Kui des- ja mata vorm ja lauselühend paikneb lauses aluse ja öeldise vahel, siis olenemata põhisõna asukohast eraldadase lauselühend komaga. N: Mart, kogu raamatut lõpuni lugemata, sooritas siiski sisukontrolli. 3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga! N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas, läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida