erinevad. Lingvistiline mitmekesisus on väga suhteline mõiste, mida saab kasutada vaid konkreetse probleemi puhul. Keeled võivad olla tihti ühes mõttes väga sarnased, ent teisalt väga erinevad. On leitud, et väiksema arvu keeltega keelkonnas (nt Afro-Asiatic 258 keelt) on mitmekesisus suurem, kui suure arvuga keelkondades (nt Okeaania keelkond 426 keelt). Seepäarast ei tohiks tugevalt kinni olla keelte absoluutarvus mingis keelkonnas. Selle asemel arvestatakse absoluutarvust rohkem hoopis keeltevahelisi ajaloolisi seoseid. 2. Uus keelte uurimise meetod (slaid) On kaks viisi, kuidas kindlaks teha, et keelte valim on geneetiliselt mitmekesine. Esmalt tuleb arvesse võtta hõimkondadevahelist mitmekesisust, seejärel tuleb kindlaks teha hõimkonnasisene mitmekesisus (mõned on rohkem mitmekesisemad kui teised)(slaid). See moodustabki geneetilise kriteeriumi, mille analüüsimine toimub kokkuvõttes järgmiselt:
esindatud olema. Representatiivsus on tihedalt seotud valimi suurusega mida suurem valim, seda lihtsam on tagada tema representatiivsust Valim ehk väljavõtukogum osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit. Väljavõttelise uuringu täpsus ei sõltu üldkogumi suurusest (kui väga väikesed kogumid välja arvata) ega valimi osakaalust üldkogumist (mitu protsenti elanikest küsitleti) vaid küsitletute absoluutarvust (valimi suurusest). Valimi suuruse määratlemisel lähtutakse küsitletavate poolt antavate vastuste hajuvusest, mõõtmise soovitatavast täpsusest ja eksimise tõenäosusest. Kui hajuvus üldkogumis ei ole teda, siis lähtutakse oletatavast vastuste jaotusest, mille puhul hajuvus on kõige suurem (kahe vastuse puhul 50% ja 50%). Eksimise tõenäosuseks valitakse tavaliselt 0,05 (95% usaldatavustõenäosus) või sellele lähedane arv. Vastavate valemite abil koostatud tabelist
Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega mängib sissetuleku absoluutarvust suuremat rolli see, kuhu inimene oma elujärje teistega võrdluses paigutab Eetika ja moraal Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet:
annaabi.ee 
