ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias. 1234. aastal paavstiks Gregorius III. 27 Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel. Perifrentsiaaridkuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus). Absolutsioon pattude andeksandmine. Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on
võtab nad erilise kaitse alla ühes nende varandusega (umbes 1274, v. U. B. VI. 2750)). 2. 13. aastasaja keskpaiga ümber hakkas iseäranis paavst Aleksander IV ordut Liivimaal soodustama ja eesõigustama, isegi vahekorras piiskoppidega, paralüseerides piiskoppide voli ja õigusi ordu üle. Piiskopid ei tohi ordu suhtes omale suuremaid õigusi nõuda, kui nende eelkäijatel olnud, ega tohi survet avaldada ordu peale (U. B. VI, 2738). Ordule antakse soodustusi ja eesõigusi jurisdiktsiooni, absolutsiooni ja kirikuvande alal (v. näit. U. B. 295, 303, 306, 307, 333, 335, 339, 349), soodustusi majanduslikul alal (näit. U. B. 302). Paavst kindlustab ordule kõiksuguseid maid (U. B. 345, 346, 347). Alalõpmata kutsub paavst ristisõjale, vahel ordu ja usklikkude kaitseks Liivimaal (näit. U. B. 326, 355, 359), sagedasti just ordu enese kaitseks (näit. U. B. 325, 360). Ristisõja kuulutajad pangu ordu soovisid tähele (näit. U. B. 310, 314).
Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine; varases kirikus valdav patukahetsuspraktika, kus koguduse liige pihtis preestrile ja too määras kahetsusteod, mille sooritamise järel kuulutati välja absolutsioon. Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside ostmine, mis aitab vältida ristiretkele minekut. Hiljem hakatakse korraldama