Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrre...
Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted
ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell. Kokkuvõtteks saaksime öelda, et barkkoiajastul püüti näidata katoliku kiriku ning absolutsimi hiilgust ja vägevust. Allutada inimesi taas usule, kes olid sellest ära pööranud. Võime samuti öelda ka, et barokk ei levinud Euroopas ühtlaselt. Muusikas tuli juurde uusi suundasid, mis on ka tänapäeval kasutusel. Aili Volkova 11b LÜG
11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk hugenotid kuulutati ketseriteks ning nende kindluslinn La Rochelle piirati kuningaväe poolt sisse
· Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit · Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne · Clarendoni konstitutsioon · Magna Charta Libertaun, esimene dokument, mis piirab kuninga võimu. · 1265 PARLAMENT · Must Katk 1349 · 1337-1453 Sajaastane sõda- tulirelvade kasutamine · 1455- 1485
Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Generaalstaatide valimised 1788. aasta lõpus ning 1789. aasta alguses pandi paika generaalstaatide valimiste põhimõtted ning otsustati, et aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid sama palju kui neid kokku- 600. Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse
Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium. Parlamendi pädevuseks on maksuküsimused ja seadusandlus. Stuartid üritavad kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus eelkõige maksuküsimustes. Stuartite I periood (1603 1648). Dünastia pärineb Sotimaalt. 1603 personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. James I (1603 1625) ja Charles I (1625 1649) võitlevad parlamendi vastu ning pooldavad absolutsimi. Parlament toetub magna chartale. 1628 "Õiguste petitsioon" - kinnitatakse magna charta võimupiirangud. 1642 läks Charles I parlamendi opositsiooni vangistama, kuid parlament pääseb pakku ja algab kodusõda. Viimasel olid nii poliitilised kui ka usulised motiivid. 1649 kuningas Charles hukati. Saab alguse Inglise vabariik Cromwelli juhtimisel (1649 1660). Riigis kehtestati puritaanide väärtushinnangud. 1653 likvideeris Cromwell parlamendi, algab sõjaline diktatuur
annaabi.ee 
