5.Mis on kultuurirelavitism?Milles väljendub? vaadelda kultuure kui iseendasse suletud tervikuid. Selle seisukoha järgi ei ole halbu kultuure, on vaid teistsugused. Kultuurirelativism > kõigi kultuuride võrdsus. See tolerantsusprintsiibi ekstreemvorm kujundab USA rassiliselt, etniliselt ja religioosselt pluralistliku uhiskonna. Ollakse paatoslikult vastu igasugusele oma vaatepunkti absolutiseerimisele, uhtlasi maailmavaade USA-s. 35. Optimaalse toiduotsimise teooria: kutitakse-korjatakse vaid seda, mille kalorsus võrrelduna tema otsimiseks kulutatud ajaga on kõrgeim. St aktsepteeritakse vaid seda, mis on suuteline kalorsust tõstma (Smidt, E. A. "Anthropological Application of Optimal Foraging Theory: A Critical Review/ Current Anthropology 24: 625-651, 1983). Loomulikult ei
Näiteks süüdistatava võime oma tegude ühiskonnaohtlikkusest aru saada ja neid juhtida. 6. Psühholoogiaekspert (kehtib üldse käitumisteaduste puhul) ei tohi sattuda järgmistesse valedesse rollidesse: "õpetaja"- erinevad pooled ei taju eksperti neutraalsena, vaid püüavad saada toetust enda seisukohtadele; "preester"- kuna valdab spetsiifilist informatsiooni, kuid seda ei jaga, kaldub oma arvamuse absolutiseerimisele (nt õigusvastane käitumine oli tingitud pigem vaimsest puudest kui moraalset laadi hälvetest); "selgeltnägija"- eksperdilt oodatakse vastust niisugustele küsimustele, millele ühene vastus puudub (nt subjekti tulevane, potentsiaalne ohtlikkus, karistuse mõju hindamine); "otsuse tegija, päästepaat"- ekspertide arvamusi püütakse kasutada enda otsuste dekoratsioonina, toetudes neile kui kolmandale osapoolele.
mõistmisele avaneb olemine.Erinevalt teaduslikest tõdedest, mis saavutatakse kindlaid meetodeid rakendades, ei ole inimesel mõistmises avaneva tõe suhtes distantseeritud, objekteerivat hoiakut. See on tõde, mis kehtib alati ka mõistja enese kohta ja, mille mõistmine mõistjat muudab.Tõde selles tähenduses on sama ajalooline kui inimolemine tervikuna.Neis eeldustest lähtudes astub Gadamer vastu üldlevinud arusaama absolutiseerimisele, mille kohaselt tuleb humanitaarteadustel selleks, et õigustatult pretendeerida iseseivateteaduste staatusele, töötada loodusteaduste eeskujul välja endale ainuomased uurimismeetodid. Eriteaduslike meetotite valdamine on küll humanitaarteadusliku uurimuse paratamatu vajalik, kuid mitte piisav tingimus. Lisaks meetotitele peavad tõde tabavates vaimuteaduslikes uurimustes olema mängus veel muud silmi avava mõistmise jaoks olemuslikud tingimused