ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst. Põhiliseks ehitustüübiks oli basiilika. Koosnes külglöövidest, pealöövist, põikilöövist e. transeptist, pealöövi ja transepti ristumiskohast- nelitisest, altar asus poolkaare kujulises apsiidis, apsiidi ja transepti vahele sageli moodustus omaette ruum-kooriruum, mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3
rikkalik, isegi reljeefid olid elevandiluust. bütsants mõjutas väga palju vana vene kunsti. Vana-Vene kunst Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev. 9-17 sajand säilib ta täiesti iseseisvana ja on erinev lääne kunstist, sest Venemaa oli suhteliselt suletud.Idaslaavlastel tihedad sidemed Bütsantsiga, sealsed kunstnikud arendasid kunsti ja vana-venes võeti vastu ka bütsantsi õigeusk. Sofia peakirik Kiievis(9-lööviline ja 9 absiidi) ja Sofia kirik novgorodis- ehitati 19.sajandi alguses. 12.saj lõpul tõuseb esile Vladimir Suzdalimaa. Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed. 14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva, seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal. ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol.kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml) Al 15
maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord kiriku kaunistamisel: kuplil kujutati Kristust valitsejana, tambuuril on prohvetid ja apostlid, absiidi ülemises osas Jumalaema. Selle all stseenid Kristuse ja apostlitega. Absiidist kahel pool peaingleid Gabrieli ja Miikaeli. Külgseintel 12 pilti Kristuse elust. Lääneseinal kujutatakse viimset kohtupäeva. Klaasitükid tuli laduda korrapärastes ridades. Keelati ära kuldsed foonid. Foon asendati looduse, arhitektuuriga. Aastal 1453 tungisid türklased Konstantinoopolisse ja hävitasid Bütsantsi riigi. Maalides kajastub selle riigi ajalugu. Vana Vene kunst 11. 17. sajand
annaabi.ee 
