Kolm pinnavormide levikupiirkonda 1. PõhjaEesti õhuke pinnakate ja väheliigestatud reljeef. Tooni andev liustike kulutav tegevus. 2. KeskEesti kulutuskuhjevormi (voortevöönd) 3. LõunaEesti paks pinnakate ja künklik moreenreljeef. Ülekaalus liustike kuhjav tegevus. 10. Mere ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud rannanõlval või rannas: 1. Lainete purustaval tegevusel ehk murrutusel ehk abrasioonil. Järsunõlvalisel ranna tekivad murrutuse tulemuse püstjad murrutusjärsakud. Kui järsak on tekkinud pudedaisse setetesse, siis on tegemist murrutusastanguga. Murrutusastangud on vaid mõne meetri kõrgused ja küllaltki lauge nõlvaga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub
Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn. karstinähtused. Kostivere karstiala. Karsti laialdaselt tuntud ilmingud on vee lahustava tegevuse toimel kujunenud tühemikud lubjakivides ja dolomiitides
suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). 3. Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivi, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. Kostivere karstiala Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud
annaabi.ee 
