veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Esiteks P180 (75-78 µm on läbimõõt) Proovile jäävad suhteliselt tugevad kraapejäljed, mis torkavad kohe silma. Teiseks lihvime P400 (36 µm) tekkinud on uued kraapejäljed, mis on õrnemad kui eelmised. Kolmandaks P800 (22-25,8 µm) proovi pind on muutunud siledaks ning pisikesed
Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust? Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või muljub sellesse soone. Enamasti toimuvad samaaegselt mõlemad protsessid. 23. Mis materjali lõigatakse templiga, miks? Templiga lõigatakse lehtmaterjali, kus ta võimaldab suurima tootlikkuse. 26. Mis on teriklõikamise lõppeesmärk? Masinaehituses on teriklõikamise lõppeesmärgiks saada valmisdetail, mille
600. Iga eelmise paberi poolt jäetud pinna kraapejäljed peab eemaldada järgmine paber. Järgijäänud pinna kahjustuse peab eemaldama juba poleerimine. Kui kahjustatud metallikihti ei lihvimise ja poleerimise käigus eemaldatud, tekivad kunstlikult tekitatud struktuurid. Kuna materjali omadusi hinnatakse struktuuri järgi, siis on pinna töötlemise kvaliteet väga oluline. Lihvpabereid jaotatakse mitmesuguste skaalade järgi,mille aluseks on abrasiivtera suurus. (ASTM ja FEPA tabelid). 7) Poleerimine kujutab endast kaheastmelist etappi kõigepealt jämepoleerimine ja siis peenpoleerimine. Jämepoleerimisel immutatakse lihvkettale kinnitatud riidematerjal umbes 1m suuruse teraga teemantpastaga või Al2O3 vesiemulsiooniga. Poleerimisriie on tavaliselt sile, ilma karvadeta, et võimaldada poleerpastal paremat ligipääsu pinnale. Peenpoleerimist tehakse sarnaselt, kuid veel peenemate abrasiividega (kuni 0,05 m) karvasel riidel
Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline. Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga. Lihvimisel on üsna oluline tähtsus kontaktpinna suurusel, mida arvestatakse erineva teralisusega abrasiivide puhul. Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev. Kuna põhiline materjal mida kasutatakse lihvriiete ja paberite puhul on elektrokorund, siis määratakse selle eritootlikus ja arvestatakse ka
annaabi.ee 
